Ja kuigi on tegemist poolpehme juustuga, peaks see olema üsnagi tihke ja kuiv. Teravamaitselist juustu võib kasutada naturaalsel, kuid see maitseb suurepäraselt ka kergelt sulatatuna kastmetes ja risototos. Samast juustust on olemas ka variant Gorgonzola dolce latte (magus piim), mis on mahedam ja välimuselt vaid õrnalt rohekaviiruline. Seda kasutatakse enamasti kuumtöötlemata, kuid see sobib ka juustukastmetesse, eriti pasta omadesse. Fontina Itaalia poolpehme koorejuust fontina pärineb Aosata orust ning on valmistatud Alpides karjatatavate lehmade piimast. Õlekarva, üksikute aukude ja oranzi koorikuga juustu maitse on õrn ja meenutab kergelt pähklit. Fontina sobib hästi nii naturaalselt kasutamiseks kui ka kuumtöötlemiseks. Seda on hõlbus riivida ning tarvitada kastmete valmistamisel. Feta juust Valmib nii kitse- kui ka lambapiimast või nende segust. Odavamatele Euroopas tehtud variantidele lisatakse ka lehmapiima.
Coulommiers Seestvalminud pehme juust Hoitakse soolvees. Peene maitse ja tugeva lõhnaga. Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles. Münster Pont-l'Eveque Livarot BelPaese Ēpoisses Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. Kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist. Laagerdumine kestab 4–12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust
sisaldab 50-60% niiskust ja rasva 20-26% Pealtvalminud pehme juust (kaetud hallituskihiga, intensiivse maitsega) : Camembert, Brie, Coulommiers Seestvalminud pehme juust ( hoitakse soolvees ja laagerdatakse veinis või õlles. Hea maitsega ja tugeva lõhnaga): Münster, Livarot Poolkõva juust ... on pressitud ja laagerdatud kaua vähese niiskusega ruumis. Ta on värvuselt kahvatukollane, kaetud vahaga / või ilma Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack, Cheddar, Fontina, Tilsiter Kõva juust Kuumutatakse vähemalt 1 tund, laagerdub 4-12 kuud. Juustu sisse tekib süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustuvad juustuaugud. Värvus kollane Sordid: Emmental, Gruyere, Parmesan, Raclette, Beaufort, Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatatakse ja külvatakse hallitusseen ( Penicillium gorgonzola). Juustu sisse
Pehmed juustud. Juustud, mille tugev maitse ja lõhn äratavad vastakaid tundeid ülevoolavast vaimustusest kuni täieliku eitamiseni. Mõned sordid on kaetud juustu pinnal küpsemise käigus moodustunud kititaolise valge hallitusega nagu Belgiast pärinev, eriti tugevasti lõhnav Limburger; teiste sortide puhul on hallitus enne müügileviimist maha pestud. Kuulsaimad on prantslaste Brie, Reblochon, Camembert ja Port-du- Salut; Itaalia Bel Paese ja Fontina; Shveitsi Vacherin ja USA Monterey Jack. On pehmeid juuste, mida säilitatakse ja müüakse soolvette või vadakusse pakendatult nagu kreeka algupäraga feta või Itaalia mozzarella; samas võidakse neid juuste turustada ka kuivalt. Toorjuustude ja pehmete juustude vahele jääb prantslaste kuulus Neufchâtel frais, toorjuustu omadustega juust, mis sisaldab ka vähesel määral valget hallitust. Juustud Page 10
pajaroogade valmistamisel. fondüü – Šveitsi päritolu roog, mis valmistatakse, sulatades tule või leegi kohale asetatud väikses pajas juustu või šokolaadi, millesse sööjad oma kahvlite otsas kas saiatükikesi, puuvilju vms kastavad. Valmistatakse ka õlifondüüd – pajas kuumutatakse õli ning sellesse kastetakse liha- ning kalaviile. Sõna fondüü tuleneb prantsuse sõnast fondre ehk sulatama ning tähendab ’sulatatud’. fontina – Itaaliast pärit poolpehme koorejuust, mida valmistatakse Alpides asuva Aosta orus elavate lehmade piimast. See sobib nii naturaalselt kasutamiseks – riivimiseks vms, aga ka kuumtöötlemiseks, näiteks kastmete valmistamiseks. frankfurter – kohati tuntud ka Wienerwursti ehk viini vorstikese nime all. Väga pikad ja peenikesed mahedamaitselised vorstid. Algselt tehti neid ainult sealihast ja töödeldi külmsuitsus, nüüdisajal kasutatakse ka muud toormaterjali ja valmistusviise
annaabi.ee 
