tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale. Pariisis alustati 1546. aastal Louvre'i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u.1510-1578). Lescot' stiil: - kõrge viiluga katus; - fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest; - korruse ja katuse vahel balustraad; - frontooniga aknad; - ümarkaar; - üldkompositsioon selge ja harmooniline; - rikas ja maitsekas dekoor.
suuremõõtmeline grupiportree ,,Öine vahtkond"- dünaamiline ja ebatavaline. Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks, koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. Prantsuse kunst 17 saj Arhitektuuris jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louix XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone ning idafassaad(nn Louvre'i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad 3-korruseline
dünaamiline ja ebatavaline. Peetakse murranguliseks teoseks. Loobub grupiprtree tuntud kompositsioonist. Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks, koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJ ARHITEKTUUR Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault. Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale
Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimused-soine ala, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatavad pinnad. Soine madalik kujundati järveks, lossi ümbritsetud vallikraave muudeti kanaliteks. Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry, Fontaineblau 14. Prantsuse barokkaiad. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 15
renessansi läbimurdest. Renessanssarhitektuurile iseloomulikku fassaadiliigendust näeb Chambord`i jahilossi arhitektuuris (1519-53), mille kolmekorruselise peaehitise ja nurgatornidega tiibhoonete mõjusamaks osaks on rikkalike kaunistustega kõrged katuseehitised (tornid, tornikesed, kõrged korstnad, katuseaknad) Huvi katuseehitiste, kõrgete katuseakende ja tornide vastu on iseloomulik ka hilisemale prantsuse arhitektuurile. Renessansitraditsioonide väljakujunemist võib jälgida ja Fontaineblau lossis, mille ovaalse siseõe poole väljuva fassaadi kujunduses on esmakordselt kasutatud kahekordse portikuse motiivi (1528, arh. G. Le Breton) Rikkalik ja väga renessansipärane on Fontaineblau interjöör, mille teostamisel oli suur os nn. Fontaineblau koolkonna esimestel meistritel, itaalia kunstnikel Primaticciol ja Rossol. Vararenessansi ühiskondlikest hoonetest võiks nimetada Pariisi raekoda (Hotel la Ville, alust 1533. Arh. D. Boccardoro)
annaabi.ee 
