Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele külje...
Sõnaraamatu kontseptsiooni suunas oluliselt Lembit Vaba. Info valikul said määravaks kaks kriteeriumi: 1) sõnaraamat peab arvestama sihtrühma (ja kavandatavat mahtu); 2) sõnaraamat peab olema võimalikult eesti keele keskne Samuti otsustati, et sõnaraamat tuleb tingimata varustada lisaga, kust kasutaja leiaks vajalikku üldinfot. Lisa peaks sisaldama lühiülevaadet etümoloogiateadusest, eesti sõnavara ajaloost, eesti keele ajaloolisest fonoloogiast, laensõnade foneetilisest kohanemisest jms. Sõnaraamatu kasutamist hõlbustaks ka indeks. Algul kavatseti sõnaraamat valmis saada 2008. aasta lõpuks, kuid peagi ilmnes, et tegelik töö maht on niivõrd ulatuslik, et ainult kolme koostajaga on selle ajaga võimalik valmis saada vaid esialgne käsikiri. Selle koostamisega jõuti lõpule 2009. aasta kevadel. Instituudi praeguses tööplaanis on kavas etümoloogiasõnaraamat trükki anda 2011. aastal. Sõnaartikli struktuur
(morfeemidest jäätise, müü ning ja saab moodustada liitsõna jäätisemüüja) See on võimalik seetõttu, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgi allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Võimalik on väljendada ükskõik mis tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Süntaks on produktiivsem kui morfoloogia, mis on omakorda produktiivsem fonoloogiast. Keelte lausete arv on lõputu. Selle põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom. Reeglit saab rakendada korduvalt. 4. Keeleuniversaalid. Universaalne grammatika Põhihüpoteesiks on see, et keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teiseks lähenemisviisiks (keelte ühiste omaduste ja struktuuride uurimiseks) on empiiriline tüpoloogiline võrdlus
mõistmise uurimisel). Logogen töötas tehniliselt kui neuron (neuroni tulisklemine). Kui sõna on tuvastatud, siis logogen teeb kogu info selle kohta (tähendus, hääldus jm) kättesaadavaks. Sõna sagedus ja selle logogeni aktiveerumise kiirus on korrelatsioonis – vastab sagedusefekte kasutatavate mudelite omadustele. 2) otsingu mudel ehk Fosteri mudel. Kuidas me saame ligi teadmistele keele kaudu raamatukogumetafoori kasutades? Foster rääkis ka fonoloogiast, st mudelis oli sees suuline keel kuuldelise tuvastusena. Modaalsusspetsiifiline = kas kirjalik või suuline. Teine tasand oli andmekogu: see sisend, mis esines sagedamini, oli teisele tasandile kättesaadavam paremini kui harvem esinev info. 3) interaktiivsed mudelid o interaktiivne aktivatsiooni mudel (Rumelhart ja McCelland 1981, 1982) – kasutas esimesena
uurimistulemused osutavad, et vähemalt pooled tänapäeva linnaelanikest kogevad muusika emotsionaalset mõju enesele keskelt läbi iga kahe tunni tagant, siis kui nad on ärkvel. 5. Muusika kui keel. Heli põhitunnused tugevus, vältus, kõrgus ja tämber ning nende erinev kasutamine keeles ja muusikas. Tämbri- e spektraalsete erinevuste esmasus kõnes ning kõrgus- ja vältuserinevuste esmasus muusikas. Fonoloogia, süntaks ja semantika kui keelekirjelduse põhikomponendid. Fonoloogiast, süntaksist ja semantikast muusikas. Kas muusikal on tähendus? Mis on muusikal ja keelel ühist? 1)Universaalsed inimkonda iseloomustavad faktorid;2)Neis mõlemis on võimalik tekitada järgnevusi;3)Lastel on omadus omandada neid automaatselt;4)Mõlemid on helid;5)Mõlemit saab kirja panna;6)Kõigepealt kuulad ja siis oskad ka ise teha;7)Mõlemi kohta saame rääkida teatud universaalidest. Bruna Nettl väitis, et lihtsaid tertsi-kvardi ulatust leidub igas kultuuris
sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992) Sõnamoodustus: Krista Kerge ,,Vormimoodustus, sõnamoodustus ja leksikon" (1998), Jaak Peebo ,,Eesti keele muutkonnad" (1997) Süntaks: Helle Metslangi doktoriväitekiri ,,Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of Estonian and Finnish" (1994) Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996
annaabi.ee 
