erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1. Kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus 2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4. Kujundlikkus on üks arvukaid mehhanisme, mis tagab keele toimivuse ja tõhususe. I Kõnekujundid kujunevad sõnade väljendite kunstikavatsusliku suhestatuse tulemusena, nende kasutamisel ülekantud tähenduses. Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist
stiile. Kõik oleneb sellest, mis olukkorras, kellega ja kuidas tuleks suhelda. Oma vanemataga, me räägime ühtemoodi, kui saame kokku sõpradega siin räägitakse oma keeles või hoopis väikeste lastega me suhtleme teistmoodi. Släng on nii öelda erakeel, sest maailmas on palju inimesi, kes ei ole ühesugused ja nad kõik kasutavad omapärase keele omavahel suhtlemiseks. Mai Loog (1991- 6) on väitnud, et slängi võib ilmuda erinevatel keeletasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, sõnamoodustasandil, süntaksis ja semantiisel tasandil. Tavaliselt on slängiks peetud erilist sõnavara. 1.3 Eesti keele slängi sõnavara. Paul Ariste on üks esimesi autoreid, kes on uurinud eesti keele sõnavara ala. Oma töödes sõnavarast, on ta leidnud seletuse umbes kahele tuhandele sõnale. Ta on sidunud kokku eesti keele kontaktid naaberkeeltega (Rätsep 2002: 48). Andrus Saareste on ka
nähtusi ja väljendusi kirjas. Arenenud kirjakeel peab leidma võimaluse esitada abstraktseid väljendusi ja nähtusi kirjas. Silpkirjalt toimus üleminek alfabeetilisele kirjale. Tähestik põhineb veelgi detailsemal häälikute analüüsil, kus ka silbid väiksemateks osadeks jaotatakse. Foneemitsemine on üks kirjakeele arengu printsiipidest, kuid see pole mingis mõttes parim, kui mõelda kirjakeele muutuvatele funktsioonidele. Foneetilisel printsiibil rajaneva kirjakeele nõrkus on seotus spetsiifilise kõnepruugiga või keelt kõneleva grupiga. Tähestiku kujunemises tavatsetakse eristada mõningaid sotsiokultuurilistest perspektiivist huvipakkuvaid jooni, kuna nad käsitlevad õppimist kollektiisel tasandil. Teatud määral puudutab areng ka jaotusi, millest lugemaõppija peab õppima aru saama. Kui kirjakeel on loodud, tekib tehnikasse rida kokkuleppeid ja ideid
sulghäälikud e klusiilid: k, p, t ninahäälikud e nasaalid: m, n, sabaga n (nt sõnades kõrvuti ng: king, kang) ahtushäälikud e spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h c) moodustuskoha järgi huulhäälikud: p, m, v, f, w hammashäälikud: t, n, s, r, l suulaehäälikud: k, sabaga n, j, s kõrihäälikud: h 30. IPA , SUT Olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel on foneetilisel transkriptsioonil, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Transkriptsioon on vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil. Rahvusvaheliseks standardiks on siiski kujunenud Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik The International Phonetic Alphabet, mida märgitakse lühendiga IPA. SUT kohta ei leidnud ma loengumaterjalidest ja õpikust mitte midagi. Netiotsinguga jõudsin ühele leheküljele: http://sut
Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust erineva, ülekantud tähenduse, lausekujund erilise struktuuri poolest. 1. kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus. 2. kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See suhe avaldub alateadlikus või teadlikus võrdluses. 3. kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4. kujundlikkus on üks arvukaid mehhanisme, mis tagab keele toimivuse ja tõhususe. Kõnekujundid 11 · Epiteet: toonitab ja rõhutab tunnust, mis juba sisaldub põhisõnas, epiteet ei too sõna tähendusse midagi uut
annaabi.ee 
