Eestis leiduvaid värviseeni Allikas: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Tavavahelik (Paxillus Involutus) Värvides annab pruunikasorantži ja kollaseid toone. Verev vöödik (Cortinarius sanguineus) Värvides võimalik saada erinevaid punaseid, orantže ja kollaseid toone. Seenel on eoslehekestes erakordselt palju värvainet. Tugeva värvileeme saab suhteliselt vähestest seentest. Külmutatult ka punakaslillakad toonid. Kännupess (Fomitopsis pinicola) Värvimisel tuleb lisada nuuskpiiritust. Värviskaala lai- rohekad, kollakad ja pruunikad toonid. Värvida saab aasta läbi. Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) Väärtuslikudon vanad, mustaks tõmbunud seened. Noortest saab hallikaid toone. Vanadest võib saada siniseid toone. Liivtatik (Suillus variegatus) Peitsimata lõng värvub sidrunkollaseks. Peitsides saadakse rohekaid ja kollakaid toone. Kasutatud kirjandus Artla T
Punkttaelik Phellinus punctatus Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales Sgk Corticiaceae Pajunahkis Cytidia salicina Lepa-oksakoorik Vuilleminia alni Sgk Fomitopsidaceae Kännupess Fomitopsis pinicola Kasekäsnak Piptoporus betulinus Harilik tõrvik Ischnoderma benzoinum Sgk Ganodermataceae Jänesvaabik Ganoderma applanatum Sgk Meripilaceae Vahtratarjak Rigidoporus populinus Sgk Meruliaceae Harilik suitsik Bjerkandera adusta Sgk Polyporaceae
lahusesse kastmise teel puidu sinetuse tõrjeks.7)kasuta vastupidavat puidu liiki. Majaseente tõrje hoiduda nende tingimuste tekest hoones, mis provotseerivad seente teket: kõrge õhuniiskus ja seisev õhk. Kui seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja. KÄNNUPESS -Fomitopsis pinicola, TULETAEL- Fomes fomentarius, Heterobasidion annosum- MÄNNI- JUUREPESS, Heterobasidion parviporum. - KUUSE-JUUREPESS, Ganoderma applanatum- JÄNESVAABIK, Majavamm- Serpula lacrymans
harvem juurekaelal. Kahjustus: poolparasiit, nakatab tänava- ja pargipuid saetud või murtud oksakohtade kaudu. Tekitab tüve südamikus valgemädaniku, mis ulatub 8-10m kõrgusele, levides ka jämedamatesse okstesse. Vahtral on mädapuit valgekirju ja lõheneb piki aastarõngaid kuubikukujulisteks vüi plaatjateks tükikesteks, vahel on puidus näha mustad kilejad piirjooned. · Kännupess Fomitopsis pinicola Pruunmädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkera metsades nii okas- kui ka lehtpuudel. Keskmise suurusega või suur, kiilukujuline või lame, kõva. Ülapinna värvus varieerub määrdunudvalgest kollase, oranzi, soojaveinpunase, hallika ja mustani sõltuvalt viljakeha vanusest ja kasvukiirusest. Suurtel viljakehadel on need värvid vöönditena. Äärest erkoranz või tumepunane
11.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud või tuuleheite puude juurestikul lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, Juurepess (Heterobasidion) ·kuivanud kadakad alusmetsas tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. Juurepess spp. (Heterobasidion) varasemad ·kasvukohatüüp (pohla) 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, nimetused Fomitopsis annosa või Fomes annosus Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. takistavad mahlade normaalset on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis Võimalik on kasutada aga erinevaid liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine põhjustab igas vanuses profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: või kuivamine. puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on 1
11. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 11.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) Juurepess (Heterobasidion annosum) vanem nimetus Fomitopsis annosa või Fomes annosus on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. 44 Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu
annaabi.ee 
