Djatlov,vahutuseülem Boriss Rogozkin,reaktoritsehhi ülem Aleksandr Kovalenko, NSV Liidu Riikliku Aatomienergia Järelevalveameti inspektor Juri Lauskin. Publiku read saalis olid tühjad.Siin istus ainult ajakirjanikke.Linnas ju rahvast enam polnudki.Linn oli suletud kui kõrge radiotsioonitaseme tõttu järelvalve alla kuuluv ala.Ehk see oligi põhjus,miks kohut just siin mõisteti?Mida vähem tunnistajaid,seda vähem kära.Kohus otsustas Viktor Brjuhhanov,Nikolai Fomin ja Anatoli Djatlov said igaüks kümme aastat,ülejäänud vähem.Vangikongis heitsid Antoli Djatlov ja Juri Lauskin varem saadud tugeva kiirituse tagajärjel hinge.Peainser Nikoli Fomin läks hulluks.Tuumajaama direktor Viktor Brjuhhanov istus oma aja otsast lõpuni ära-kõik kümme aastat.Vangal väravas võtsid teda vastu omaksed ja mõni ükski ajakirjanik.See sündmus ei pälvinud kuigivõrd tähelepanu.Endine direktor elab nüüd Kievis ja töötab ühes firmas tavalise kontoriametnikuna
laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Kasutatud materjal Samuel Tolansky "Revolutsioon optikas" Boriss Fomin "Sädemest laserini" http://www.fi.tartu.ee/ce/epl22042000laserkristall.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Laser
Jõhvi Gümnaasium Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga.
või veel rohkem on ka nende kasutusalasid. Teaduse arenedes tekib neid tõenäoliselt ajaga pidevalt juurde. Laseri kui teadusliku saavutuse üle võib aga inimkond vaid rõõmu tund. 10 Kasutatud materjalide loetelu Raamatud: 1. Õpilase teadusentsüklopeedia, Tallinn kirjastus ,,Varrak" 2000, Lk 308 2. Samuel Tolansky "Revolutsioon optikas" "Valgus" Tallinn 1975, 177-196 3. EE 5, Tallinn Kirjastus "Valgus" 1990, lk 411-415 4. Boriss. Fomin "Sädemest laserini", kirjastus "Valgus" Tallinn 1966 85-142 5. Hans Backe "Retk füüsikasse" kirjastus "Valgus" Tallinn 1984, 185-187 Allikas internetis 6. http://inventors.about.com/od/lstartinventions/a/laser.htm 7. http://doktor.med.ut.ee/biofys/BFTFest.html 8. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/arhiiv/horisont-arhiiv/1998/06/laser.html 9. http://ubin.tehnokratt.net/stories/storyReader$35 10. http://www.hambaarst.ee/uudis.php?uudis=76 11. http://www.elin.ttu
Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on aga kammerlikud ja kuna ta sai hariduse Itaalias, ei olnud ooperid venepärased (Jahikull, Poeg-võistleja). 18.sajandi II poolel ilmuvad D.Bortnjanski loomingus esimesed professionaalse tasemega sümfoonilised ja instrumentaal-kammerteosed
09.1940 organiseeriti ümber arhiivindus Eestis. Üldist arhiivinduslikku juhtimist teostas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus. Arhiivide Talitusele allutati ENSV Riigi Keskarhiiv Tallinnas ja Riigi Keskarhiivi Tartu osakond (Tartu muutus filiaaliks) ning 10 linna- ja maakonnaarhiivi. (Viimased organiseeriti vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõuogu määrusele 10.12.1940 "Linna- ja maaarhiivide organiseerimisest ESNV-s".) 24.08.1940 jõudsid Tallinnasse Moskva esindajad Fomin ja Organov, kes panid paika uue struktuuri ja koosseisu. Direktoriks jäi O. Liiv, üks tema senistest asetäitjatest August Sildnik pidi aga lahkuma (Sildnik küüditati 1941 perega, suri asumisel 1955). 4. septembril 1940 kuulutas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu kõik dokumentaalsed arhiivimaterjalid riigi omandiks. Riiklikesse arhiividesse tuli üle anda nii tegutsevate kui likvideeritud, natsionaliseeritud asutuste, organisatsioonide riiklikku väärtust omavad arhivaalid. Tegutse-
Samas areneb pidevalt teadus ja leiutatakse juurde üha uusi lasereid ning nende rakendusvõimalusi. Usun, et kõik peaksid olema tänulikud inimestele, kes laseri leiutasid, nende rakendamist erinevates eluvaldkondades katsetasid. Kui teised seda ei ole, siis mina igatahes olen ja võin nende teadlaste ees isegi mütsi maha võtta. Kasutatud materjalid Samuel Tolansky "Revolutsioon optikas" "Valgus" Tallinn 1975, 177-196EE 5, Tallinn Kirjastus "Valgus" 1990, lk 411-415.Boriss. Fomin "Sädemest laserini", kirjastus "Valgus" Tallinn 1966 85-142.Hans Backe "Retk füüsikasse" kirjastus "Valgus" Tallinn 1984, 185- 187 http://doktor.med.ut.ee/biofys/BFTFest.htmlhttp://www.loodusajakiri.ee/horisont/arhiiv/ho risont- arhiiv/1998/06/laser.htmlhttp://ubin.tehnokratt.net/stories/storyReader$35 http://www.ha mbaarst.ee/uudis.php?uudis=76http://www.elin.ttu.ee/EEU- Elec/BMEs/BMTTPROG.HTM#Laserthehttp://www.terviseleht.ee/200030/30_laserherpe s.php3http://www.hambaarst.ee/uudis.php?
[4] Cohen, G.L. Course in Modern Analysis and Its Appli- cations. Cambridge University Press, 2003. [5] Burbaki, N. Obwa topologi . Osnovnye struk- tury. Moskva, Nauka, 1968. [6] Kuratovskii, K. Topologi I. Moskva, Mir, 1966. [7] Kuratovskii, K. Topologi II. Moskva, Mir, 1969. [8] Kelli, D . Obwa topologi . Moskva, Nauka, 1968. [9] Arhangelskii, A.V., Ponomarev, V.I. Osnovy ob- wei topologii v zadaqah i upra neni h. Moskva, Nauka, 1974. [10] Kolmogorov, A.N., Fomin, S.V. Elementy teorii funkcii i funkcional nogo analiza. Moskva, Nauka, 1976. 103
annaabi.ee 
