Munasarja koore- ja säsiosa Munasarjas eristatakse pindmisemat kooreosa (cortex ovarii s. zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid Kollaskeha Corpus luteum LH mõjustab granuloosa ja siseteeka rakke ja põhjustab follikuli allesjäänud osade muutumist ajutiseks endokriinseks näärmeks (luteiniseerumine) Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13. päeval); seejärel algab (kui ei ole toimunud viljastumist) taandareng ja asemele moodustub valkjaskeha Valkjaskeha Corpus albicans
Part 90-100 Muskuspart 70-80 Pärlkana 40-45 Jahifaasan 30-33 6. Muna ehitus ja moodustumine munajuhas. Muna koosneb rebust, munavalgest , koore alusest kiud-ehk lubikestast ning munakoorest. Muna tootmist reguleerib hüpofüüsis toodetavm follikuleid stimuleeriv hormoon. Kana võib elu jooksul muneda 3000-4000 muna, sest follikuli algeid ongi nii palju kanas. Ovulatsiooni põhjustab LH luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h. Realiseerimisaeg kanamunadel 4 nädalat. 7. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatus- saaduste tootmise soodustegurid: · suur sigivus, · lühike tootmistsükkel, · hea söödaväärindus, · head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad, · noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8
Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH täheldatakse kaks faasi. Esimene on follikulaarne faas: toimub munaraku küpsemine folliikulis ja ovulatsioon. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Teine on luteaal faas: munasarjas areneb kollaskeha. (Kukk 2010: 8) Follikulaarfaasis folliikul kasvab ja areneb esimeses menstruaaltsükli pooles. Munarakk, mis asub follikuli sees, suureneb jagunemise abil. Munasarjades sellel ajal produtseeritakse ööstrogeene (estradiol, estron, estriol). nende hormoonide mõjul toimub emaka, tuppe, väliste suguelundite kasv ning nende arendamine. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsiooni faasis folliikul rebeneb estradiooli mõjul ning vabastab juba küpse munarku, mis on valmis viljastamiseks. Ovulatsiooni momendiks LH tase on kõrgeim. Kui LH tase menstruaaltsükli keskel on madal, siis ovulatsiooni ei toimu. (Kukk 2010: 8)
ootsüüti (ümbritseb kuupepiteel). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon (zona pellucida) ja moodustub ümber folliikuli sidekoeline kihn – teeka - theca folliculi. Sek. folliikulites moodustuvad follikulaarepiteeli vahele vedelikuga täitunud tühikud, millest moodustub lõpuks folliikuli koobas (antrum folliculi), folliikulit ümbritseb teeka (eristatakse sise- ja välisteeka). Tertsiaalsed (Graafi) folliikulid on suurimad. Ootsüüt paikneb ühes follikuli servas munakühmus (cumulus oophorus). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelrakkude kiht – kiirpärg – corona radiata ja kogu follikulit ümbritseb kahekihiline teeka. Kollaskeha –corpus luteum – moodustub küpsest folliikulist pärast ovulatsiooni. Kollaskeha taandareneb valkjaskehaks - corpus albicans. 70. Udar. Udar (uber) – piimanäärmetest moodustunud ühtne organ (mäletsejalistel ja hobustel). Kuuluvad talituslikult suguorganite hulka
progesterooni. Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei viljastu, hakkab kollakeha ca 10 päeva peale ovulatsiooni taandarenema kuni asendub sidekoega- valkjaskeha. Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Tertsiaalse follikuli teeka ja granuloosa valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb ka östrogeenide ja progesterooni tase, algab menstruaalverejooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on vähene ka nende tagasiside hüpotalamus- hüpofüüsisüsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli. NAISSUGUHORMOONID Östrogeenid(olulisem östradiool)
suguelundeid. Anatoomiaprofessor Andreas Vesalius oli esimene, kes lahkas rasedat naist ja kirjeldas esmakordselt emakat ja loodet selle sees. 19 1675.a. andis prantsuse arst Nicolaus Wenet välja illustreeritud seksuoloogiaraamatu "Abielulise armastuse pildid", kus ta kirjeldas suguelundite anatoomiat, suguelu ja hügieeni. Raamat konfiskeeriti. 1672.a.avastas hollandi anatoom R.de Graaf munasarjas follikuli, pidades seda ekslikult imataja munaks. 1677.a. avastas A. van Leeuwenhoek koos L.van Hamiga oma 300 korda suurendava mikroskoobiga inimese spermatosoidid. 1826.a. sai Eestimaal viibivale K.E. von Baerile auks avastada munarakk. 4. 19.saj. keskpaik kuni tänapäev Uue epohhi avas Charles Darwin 1859a. ilmunud "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel". Oli pandud alus evolutsiooniteooriale, mis näitas, et suguline valik on see jõud, mis on olnud aluseks kogu arengule.
annaabi.ee 
