mitmest tuhandest linnuteest ulatas linnutiivana läbi Su vägi, sest Sa tulid surmast kui see, kes võõrasse paika hämara tulles tukkuma jäänd ("Suur Reede") KOKKUVÕTE Uku Masing on tuntud polüglotina, luuletajana, teoloogina, folkloristina, orientalistina, tõlkijana, etnoloogina ning erakliku ja erandliku mõtlejana, kes tegeles nii maalikunsti, kalligraafia kui ka botaanika ja palju muuga. Selle kõige juures oli ta võimeline lugema raamatuid 65 keeles ja tema luuletuste arv küünib mitme tuhandeni, millest ta ise on kokku pannud 12 kogu. 16 KASUTATUD KIRJANDUS http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6534/1/kuusk_kylliki.pdf
rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming. 1909-1985. 21-aastaselt oli magistrikraad, hiljem stipendaadina Saksamaale, kuid mitte pikaks. Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud põlu alla, lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühel korral avaldati tema luuletusi Loomingus. Käsikirju hakati levitama paguluses. Looming: Neemed Vihmade lahte 1935 kirutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku või talvikuliku esteetika vaatepunktist Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989.
inimesed, kes seni seda elulaadi olid hoidnud. Linnastumine ja täistuuridel käiv venestamine pani rahvuslikult mõtleva intelligentsi muretsema eestlaste tuleviku pärast. 1958. aastal olin abiellunud inimesega, kelles leidsin mõttekaaslase, rahvuslikult tundliku meelega inimese. Abikaasa Ingridile oli eriti südamelähedane soome-ugri rahvaste saatus ja kultuur, mida ta on nüüdseks palju aastaid uurinud. Teadusdoktori ja hinnatud folkloristina tegutseb ta aktiivselt mitme rahvusvahelise rahvakultuuri- ja teadusühenduse juhtkonnas. Lk 18 Eestis, kuna mind kutsuti aga rektoriks tolle aja kohta ebaharilikul viisil - õppejõudude üldkoosoleku üksmeelse otsuse põhjal, siis nõustusin. EPA hoonetes oli üle 10 000 ruutmeetri põrandapinda, enamik ehitisi oli aga kehvas seisus. Kahe aasta jooksul õnnestus valdavosa hoonetest korda teha, ja seda peamiselt üliõpilaste tööga
orkestreid, ka uut tüüpi seltse, 1870.a peale hakatakse rajama põllumeesteseltse, mis olid erialaseltsid põllumajanduse edendamiseks, aga ka olulised rahvuslike ideede leivtajana. Esimene Eesti üliõpilasorganisatsioon 1870, hiljem kasvas sellest välja Eesti Üliõpilaste Selts. Hakati koos käima Kalevipoja õhtute nime all, üliõpilased said kokku, lugesid Kalevipoega, arutlesid neil teemadel. Koosviibimistel viibis ja Hurt, kes folkloristina tõlgendas seda. Jakob Jurda kultuurirahvuslus Eestlased peavad saama suureks vaimukultuuris. Hurt nägi eestlaste arengut parema hairduse omandamise läbi. Hurt esitas suurejoonelise kava, kuidas saada suureks. Võti pidi olema hariduses. Teise aasta kriis Üks mõiste organisatsiooniteooriast, tähistab olukorda, kui ettevõtmine on suure hooga käima lükatud, siis varem või hiljem järgneb sellele langus või tagasilöök. 1870. aastate keskpaiku oli ajutine langus
kasutamine. J. Kaplinski "Seesama jõgi" Uku Masing on ühe tegelase prototüüp. Mitte ainult Kaplinski ei alusta oma loomingut Masinglikus tuules, aga ka nt Paul-Eerik Rummo mingis mõttes ja noorel V. Luigel tuleb Masingu periood. Masingu positsioon on seda keerulisem, et tegemist on autoriga, kes on sattunud põlu alla ja ega see autor ei saa sealt kuni oma surmani õieti välja. Seal on küll mõned erandid, tal lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühe korra avaldab ajakiri Looming Masingu luuletusi, aga sisuliselt pole teda ametlikus pildis olemas. Masingu puhul on kummaline see, et kui peaks tulema vaikus v retseptsioonikatkestus, siis seda ometi ei tule. Masingu käsikirju hakatakse levitama paguluses. 1935 "Neemed Vihmade lahte" 1965 "Dzunglilaulud" ("Dzunglilinnud") 1974 "Udu Toonela jõelt" 1974 "Piiridele pyydes" 1983 "Aerutades hurtsikumeistriga" 1985 "Kirsipuu varjus"