Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega.
· Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd
lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud on: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd
· maagilisuse osakaal suurem 2) mängud · suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga · suurem seos igapäevaelu kujutamisega · seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms. inimestevaheline suhtlemine dramaatilisele iseloomulik · sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil · kindel tegevus ja tegelased (stsenaarium) kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub / kus ja millal mängitakse Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu, mõrsja ja nekrutiitk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd
,,Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde." (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. ,,Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon." (Bauman). Max Weber nimetab oluliseks etniliste rühmade idendifitseerimise juures kombeid, mis on omakorda folkloorizanr. Sooline idenditeet ja folkloor Sooline idenditeet on algusest peale värvikoodiga määratud ja seda toetab folkloor. (roosa-sinine; keks ja hüppenöör-noaviskemäng). ,,Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse." (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor.
/ / "Kollane kass" on süzeelt autobiograafiline. "Võlg" jälle välja mõeldud." (U n t, M. Iga teos sünnib isemoodi. Rmt.: Teose sünd. Tln., 1976, lk. 317.) tsükkel mitmest üksikteosest koosnev kunstiteos, mis on omavahel seotud tegelaste või teose aeg-ruumiga. Näiteks Mihhail Lermontovi (18141841) jutustuste tsükkel "Meie aja kangelane", Oskar Lutsu (18871953) Tootsi- lugude tsükkel: "Kevade", "Suvi", "Tootsi pulm", "Sügise" jt. tsastuska vene folkloorizanr, tavaliselt neljarealine päevakajaline lauluke, mis on laadilt lähedane kupleele. Tsastuskasid iseloomustab terav keelekasutus, kujundlikkus, huumor, aktuaalsus.Näiteks: Moskva tuli Fidel Castro, ütles vene keeles: "Trastu!" Hrustsov surus siis ta kätt, ütles: "Tere, Kuuba pätt!" "Tuulisui" kirjandus- ja kunstirühmitus, mille asutas 1940. aastal rühm gümnaasiumiõpilasi K. Lepiku ja E. Kera algatusel. Rühmituse tegevus hakkas vilja kandma pärast sõda Rootsis
annaabi.ee 
