Pemphingus foliaceus Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, II rühm, II grupp) Pemphingus foliaceus (PF) on harva esinev autoimmuunne naha haigus, mis esineb inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Haiguse nimetus ,,pemphingus" on tuletatud kreeka keelsest sõnast ,,vill". Kuna PF väljendub enamasti naha ketendamises ja koorumises lisati nimetusele ,,foliaceus", mis tähendab lehe-sarnast. (Vandenabeele et al., 2014) Pemphingus foliaceust iseloomustavad pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine. Haiguse arenedes suureneb nahalööve üle terve keha, esineb palavikku, letargiat ja jäsemete turset. (Bizikova et al., 2014a) Pustulid on ebakorrapärase kujuga, suured ja omavahel ühinenud. Kuna need on haprad ja kergesti purunevad võib tihti näha vaid kuivanud koorikuid
Liikide arv: Eestis kuni 100 Kirjandus: Lennart Lennuk, 2013. Jalad kui aerud, keha kui süstik. Eesti loodus 3: 8- 14 Veldre I, Mäemets, A., 1956. ENSV vabaltelavad aerjalalised (Eucopepoda) I; hormikulised (Calanoida). Tartu Veldre I, Mäemets, A., 1956. ENSV vabaltelavad aerjalalised (Eucopepoda) II; sõudikulised (Cyclopoida), rullikulised (Harpacticoida). Tartu Selts: Lõpushännalised Branchiura Ainus selle seltsi esindaja Eestis on kalatäi Argulus foliaceus. See väike vähike elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa. Liikide arv: Eestis 1 Kirjandus: - Selts: Karpvähilised Ostracoda Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused. Meenutavad välimuselt karpe (kahepoolne pantser). Elavad väikeste veekogude põhjalähedases veekihis. Massilise sigimise korral omavad olulist tähtsust veekogu aineringes
Areng toimub moondega ja sõltuvalt vee temperatuurist kestab 1555 päeva. Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib vees elada 23 päeva ja kui ta selle aja jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad
jätkega, neist keskmisel suu, külgmistel küünised. Kere jätketeta. Lahksoolised. Vastne 4-6 lühikese jalaga. Kl. lõpushändsed (Branchiura): Lame ketasjas pearindmikukilp katab nelja rindmikulüli lühikeste ujujalgadega; tagakeha mandunud, lõpeb laia hargiga. Ülalõuad moondunud imikärsaks, eesmised alalõuad moondunud iminappadeks. Peas paar liitsilmi ja kaks paari väikesi vastsesilmi. Kesksool pimejätketega, kohane hulga vere varumiseks. Näide: kalatäi (Argulus foliaceus). Kl. kõrgemad vähid (Malacostraca): Rindmikulülisid ikka 8 (neist eesmised võivad peaga kokku kasvada), tagakehalülisid 6 või 7. Ka tagakehal on jalad. Eespoolsed rindmikujalad võivad olla muutunud lõugjalgadeks. Suguavad ikka ühes kohas: emastel 6., isastel 8. rindmikulülil. Näide: järve-kirpvähk (Gammarus. lacustris) ja jõe-kirpvähk (Gammarus pulex). 42. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus Kl
ja taimedele. Areng toimub moondega ja sõltuvalt vee temperatuurist kestab 1555 päeva. Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib vees elada 23 päeva ja kui ta selle aja jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad.
annaabi.ee 
