või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalikus koguses iga päev. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine toidust. Mõningate vitamiinide puhul on toitumissoovitusi muudetud. Folaatide hulka on tõstetud 300 µg-ni päevas, mis vastab 4-5 µg-le kehamassi kg kohta. Piisav folaatide saamine tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevatele naistele. Rasedate ja imetavate emadele soovitatakse tarbida päevas 400 µg folaate. Parimad folaatide allikad on roheline köögivili ja täisteratooted. Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad ülehulgas tarbimisel maksa, kust organism saab neid vajadusel kasutada
ringluses esinevast takistusest, liigtootmisest või imendumise häirest Mis on foolhape? · Foolhape on B-grupi vitamiin, mis vähendab arengurikete riski - eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Seepärast peaks iga viljastumist planeeriv naine päevas toiduga saama vähemalt 400 µg foolhapet. Raseduse ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate Allikad · Parimad allikad folaatide saamiseks toidust on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Kuid tõenäoliselt ei ole maksimaalset toimet võimalik saavutada vaid foolhapperikka dieediga. Erinevad uurimistulemused annavad tunnistust, et arengurikkeid ennetav foolhappe annus on 800 µg, mida on raske saavutada vaid toitumist reguleerides. · Lisaks leidub apteekides veel järgmisi toidulisandeid, mille foolhappe sisaldus on 400 µg
rasvade ainevahetus · unikaalne, kuna on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet koobaltit · seotud (2 mineraalainet) · defitsiidi nähud ei pruugi ilmneda koheselt, vaid pikema aja jooksul · defitsiidist enim ohustatud vanemad inimesed · allikad: maks, krevetid, lõhe, tursk, jogurt, veise- ja lambaliha, munad Foolhape, folaadid · folaadid esinevad looduslikult taimsetes toitudes, hoolhape on folaatide sünteetiline vorm · vesilahustuv · tähtsus: järglaste normaalne areng, valkude ainevahetus, värvisüstee, vereliblede moodustumine · soovitus 300 g (500 g) · suurenenud vajadus rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel · toiduga ületarbimist ei saa, võimalik vaid toidulisanditega · allikad: rohelised taimed, lehtköögiviljad, maks, pärm, paprika Pantoteenhape · vesilahustuv
· -vitamiinide kasutamine vajab korrektset ja meditsiinilist lähenemist, mistõttu vitamiinide meelevaldne tarbimine pole kindlasti põhjendatud ega edukas. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Foolhape Foolhappe vajadus eriti raseduse alguskuudel on suurenenud. Piisav folaatide tarbimine juba enne rasestumist tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevale naisele. Raseduse ja laktatsiooni ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate (tavaline täiskasvanu soovitus on 300 µg). Parimad allikad folaatide saamiseks on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Foolhape on temperatuuri- ja oksüdatsioonitundlik, suures osas hävib keetmisel ja õhuhapniku toimel. 8
biotiinisisalduseks 0, kuigi tegelikkuses neis siiski biotiini mingil määral leidub. Biotiini toodetakse veidi ka soolestiku mikrofloora poolt. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Folaat ) 2.7 Vitamiin B9 B9-vitamiin on tuntud peamiselt nimetuse “folaadid“ või „foolhape“ all ning see kuulub B-rühma vitamiinide hulka. Kui folaadid esinevad looduslikes taimsetes toitudes, näiteks rohelised lehtköögiviljad, herned, seemned, siis foolhape on folaatide sünteetiline vorm, mida leidub rikastatud toitudes, näiteks hommikuhelvestes ja toidulisandites. Järgnevalt kasutame edaspidi mõlema eeltoodu kohta ühtset nimetust foolhape. B9 on vaja: 17 laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks; valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks; närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
immunomodulatorite ning komplemendi sisaldus plasmas (Sural ja Dvorska, 2011). Väga palju on tähelepanu pööraud uurimustööle mükooksiinide mõjust DNAle. Tõestatud on kartsinogeenne (nt fumosiinid), kartsinogeenne ja teratogeenne (nt ohratoksiin) või kartsinogeenne, mutageenne ja teratogeenne (nt aflatoksiinid) toime. Vähemalt 40 liiki mükotoksiine on loomkatsetes olnud surmavad embrüole või väärarenguid põhjustavad lootele. Fumosiinid takistavad folaatide mehhanismi, mis on olulised loote neuraaltoru arengus ning piirkondades, mis sõltuvad maisist (Texas, Gutemala, Hiina, Lõuna-Aafrika) on epidemioloogid leidnud kõrget neuraaltoru arengudefektide esinemist (Bryden, 2007). Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa 13 kantserogeen. Küllalt oluline, ehkki B1 omast väiksem, on kantserogeenne toime ka piimaga erituva aflatoksiin B1 metaboliidi M1 puhul
annaabi.ee 
