Peetakse uusaegse mentaliteedi ja eneseteadvuse alguseks Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Aeg Lõpp Põhjus ja tagajärg Jutustaja o Kes kõneleb o Kes kõneleb kellele o Kes räägib mis keeles o Kes räägib millise autoriteediga o Ajaline, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus - fokaliseering Narratiiv. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Millist rolli mängivad kultuuris ja kirjanduses lugude (elementide) kordused? Vajame lugusid Maailma mõistmiseks Kogemuste korrastamiseks Inimelu tähenduse uurimiseks Eemaldumine igapäevaelust Tähenduse otsimine
Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine.
kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline, ebausaldusväärne jutustaja). Jutustamise tasandid (ekstradiegeetiline, diegeetiline, metadiegeetiline) Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud). Jutustajatüübid: *heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, kõiketeadev *homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest
muinasjutu elas kord samasus muinasjutu staatuse tasandil, teatud ootused vormile ja sisule Millest tuleneb vajadus lugude järele, milline loo osa on keskne (nt. tegelased, kontekst, teema)? > lugu, loolisus (plot, sündmuste korrapärane järgnevus) Lugude süvastruktuur, lugude tüpoloogiad (Propp, Muinasjuttude morfoloogia) Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise
muinasjutu staatuse tasandil, teatud ootused vormile ja sisule Millest tuleneb vajadus lugude järele, milline loo osa on keskne (nt. tegelased, kontekst, teema)? > lugu, loolisus (plot, sündmuste korrapärane järgnevus) Lugude süvastruktuur, lugude tüpoloogiad (Propp, Muinasjuttude morfoloogia) Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise
annaabi.ee 
