võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. ESINDAJAD: Plastidid Termoplastid: · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt.
Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Polümetüülmetakrülaadist (PMMA ) - valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Omadused: · väga hea läbipaistvus, · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. · kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. · lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Fluorplast (PVDF, PTFE ) Värvus valge.PVDF on fluorplast, mille head mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised omadused on ühendatud eriti hea keemilise püsivusega. PVDF on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks ka hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu Polüstüreen ( PS ) - Polüstüreen on suhteliselt jäik polümeer. Ataktiline polüstüreen on läbipaistev ja värvuseta. Veekindel, aga
Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) -1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Tabel 1.2. Materjalide tihedus Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140
reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: Mehaanilised: vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; Füüsikalis-keemilised: a) soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; Elektrilised: a) vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus;
- soojendamine pehmenemiseni, - vormimine, - jahutamine (tardumine), - toote eraldamine. Plastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale Keraamika
omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad:: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimjasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt
vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus;
) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750
) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750
(PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid - tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid - ühe spetsiifilise omadusega: fluorplast (PTFE)- madal pinnaenergia, polüimiid (PI) - hea elastsus, suurepärane kuumus- ja kemikaalikindlus jt. Plastide kasutamise eelised ja puudused : Eelised- Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, nad on kergemad, viimistlemise minimaalne vajadus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), head elektri- ja soojaisolaatorid. Puudused- haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav
Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele,
Rockwelli kõvadus M 75 PVDF 1000 Läbilöögipinge, kV/mm 18 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: PVDF 1000 on kõrgkristalliinne tugevdamata fluorplast, mille head mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised omadused on ühendatud eriti hea keemilise püsivusega. PVDF on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks ka hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu. Polütetrafluoreteen
vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- Plastid mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- Polüetüleen 950 satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse Akrüülplast 1100 sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500
võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on:
Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks – need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (FP) jt, 25 b) konstruktsiooniplastideks – need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt, c) eriplastideks – fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus- ja/või külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele,
annaabi.ee 
