kõrglahutus-tsütogeneetikaks, HRC. Maksimaalne lahutus on 1000-1250 vööti genoomi kohta. Üks vööt sisaldab tavaliselt 2-5 Mb DNA-d. Eukromatiini diferentsiaalvärvimine Eukromatiini värvimiseks on Q-, G- ja R-vöötide meetodid. Q-vöötide meetod töötati välja 1968. aastal. Selle meetodi puhul värvitakse kromosoome lühiajaliselt fluorokroomiga ja analüüsitakse seejärel fluorestsentsmikroskoobis. Töötluse tulemusena vahelduvad alad tuhmi hiilgusega aladega. G-vöötide meetod ehk GTG-meetod töötati välja 1971.aastal Seabright´i poolt. Meetod hõlmab endas kromosoomide lühiajalist mõjutamist trüpsiiniga ja värvimist Giemsa värviga. Piki kromosoomi saadakse tumedate ja heledate vöötide muster, mis langeb kokku Q-vöötide hiilgavate ja tuhmide alade vaheldumisega. Arvatakse, et vöödistus tuleneb kromosoomide erinevast kokkupakkimisastmest.
hübridisatsioonil. 50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Flourentsmikroskoopia: Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis pôhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks kasutatakse FITC (fluorestsiinisotiotsüanaat), TRITC (tetrametüülrodamiin isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikroskoobis on valgusallikaks elavhôbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel). 51. Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline? Et, mõista erinevate geenide omadusi.??! 52. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Lihtsalt 53. Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime konstrueerimine? Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mis tõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi.
50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Flourentsmikroskoopia: Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis pôhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks kasutatakse FITC (fluorestsiin-isotiotsüanaat), TRITC (tetrametüül-rodamiin- isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikroskoobis on valgusallikaks elavhôbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel). 51. Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline? Et mõista erinevate geenide omadusi ja mõista paremini haiguseid ning töötada ravimeid välja. Küsimus on idee järgi sama, mis punkt 55. 52. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Transgeensete loomade konstrueerimisel on 2 metoodilist lähenemist. Enamasti süstitakse rekombinantne DNA viljastatud munarakku
tsütokineesis? Müosiin ja aktiin – kontraktiilne rõngas. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab tsütokineesi. Meetodid rakubioloogias Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Valk märgistatakse fluorestseeruva aminohappe järjestusega, mida valk endaga kaasas veab ja mida on fluorestsentsmikroskoobis näha. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? Monoklonaalsete antikehade kasutamine. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest? Võimaldab kõrgkvaliteedilist kujutist ka suhteliselt paksust koematerjalist, ei ole vaja teha üliõhukesi lõike. Kujutis tekib ainult sellest tasapinnast, mis on fookuses
Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? Müosiin ja aktiin kontraktiilne rõngas. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab tsütokineesi. Meetodid rakubioloogias Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Valk märgistatakse fluorestseeruva aminohappe järjestusega, mida valk endaga kaasas veab ja mida on fluorestsentsmikroskoobis näha. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? Monoklonaalsete antikehade kasutamine. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest? Võimaldab kõrgkvaliteedilist kujutist ka suhteliselt paksust koematerjalist, ei ole vaja teha üliõhukesi lõike. Kujutis tekib ainult sellest tasapinnast, mis on fookuses
Pestakse ära seondumata antikehad. Segule lisatakse katselooma anti-inimese antikehi. Toimub aglutinatsioon.) Lateksaglutinatsioon: pole kõige usaldusväärsem. Immuunfluorestsentsmeetod: põhineb sändvitš- või konkurentsiprintsiibil. Märgistusena kasutatakse fluorestseeruvaid osakesi. Märgistatud antikehad seostuvad antigeeniga, tekib immuunkompleks, mida saab märgistuse tõttu detekteerida. Meetodit saab kasutada erinevate antigeenide või antikehade uurimiseks fluorestsentsmikroskoobis. (Wikipeedia ütles, et enamasti kasutatakse sändvitšprintsiipi immunofluorestsentsmeetodis, et siis esmalt seostuvad uuritava komponendi antikehad tahke faasiga seondunud antigeenidega. Seejärel pestakse mitte-seostunud antikehad maha ja lisatakse märgistatud antikehi, mis peaks olema anti-antikehad. Seostunud jäävad, mitte-seondunud pestakse maha. Edasi vaadeldakse tulemust mikroskoobis.) ELISA (Enzyme Linked Immunosorbent Assay): ensüümseotud immuunsorbent-meetod. Kliinilises
annaabi.ee 
