Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas
· Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine Sarnased alad ühendatakse ühte klassi Võib olla mitmel pool, mitme osana Näiteks bioomid · Rajoneerimine Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid · Erandeid vähe ( pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t.
põhjavete ja maavarade otsinguil, vee ja õhu reostusastme määramisel jm. Taimede järgi saadakse kiiresti üldistatud kujutus keskkonnamuutustest ja seda ilma instrumentaalsete uuringuteta. Taimeindikaatorite kasutamise peamiseks eeluduseks on ökoloogia tundmine; tuleb arvestada tegurite koosmõju ja kaudseid olenevusi. Näitajate abil uuritakse seost taimede ja keskkonna vahel. Taimede uurimisel on näitajaks indikaatortunnused e näittunnused, mis jagunevad järgmiselt: 1. Floristilised: teatavate indikaatorlike taimeliikide puudumine või esinemine, taimekoosluse liigiline koosseis tervikuna. 2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja arengus, vitaalsus, füsioloogiliste protsesside dünaamika. 3. Morfoloogilis-anatoomilised: eluvorm, kasvukuju, kasvukiirus, aastarõngaste laius, lehtede suurus, võsude puitumise määr, kattetugede tugevus. 4
kinnitatud üks eestikeelne "ametlik" nimetus. Tartu keiserliku ülikooli ajal oli Eesti taimestiku uurimine üsna ebaühtlane. Põhjalikumalt kirjeldati botaanikute elukohtade, mõisate, kuurortide, postijaamade ja suuremate teede ümbrust. Uurijate lemmikpiirkonnaks oli Lääne-Eesti, kesk- ja edelaosa jäid peaaegu käsitlemata. 20. sajandi alguseks oli välja selgitatud floora liigiline koosseis, vähe oli aga taimede levikuandmeid. Publikatsioonid enamasti floristilised, süstemaatilised uuringud üksnes üksikute taksonite osas. Keerukamate taimerühmade uurimisel on suuremad teened välismaalastel. Eestis elanud taimesüstemaatikud tegelesid eelistatult meist kaugele jäävate, väheuuritud piirkondade taimestikuga. Eesti floora uurimine Tartu Eesti ülikooli perioodil 1 fütofenoloogiline vaatlus - taimede aastaajaliste muutuste jälgimine 4 Aastad 1919-1947 (TÜ botaanika instituudi periood)
ühised c. (indeks) I=a/a+b-c (ühised liigid jagada kõikide liikidega) I= ühised/kogu nimestik Jaotused biogeograafias: · Klassisfitseerimine o Sarnased alad ühendatakse ühte klassi o Võib-olla mitmel pool, mitme osana o Näiteks loodusvöötmed ehk bioomid · Rajoneerimine o Eraldatakse piirkonnad, mis on seemiselt piisavalt sarnased o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult
annaabi.ee 
