Juhtkoed. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Floeem (niineosa) koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest. Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad.
2.5. Juhtkoed ja juhtkimbud Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime (joonis). 2.5.1. Floeem Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest, mõnedel liikidel
Sõeltorud, saaterakud, trahheed, trahheiidid. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes)
Sõeltorud, saaterakud, trahheed, trahheiidid. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes)
vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu; Juhtkimpude ehitus - Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad
parenhüümsed kivisrakud ◦ Niinekiud – nõrgalt puitunud ◦ Puidukiud – alati puitunud Juhtkoed Ainete transport taime maapealsete ja maaaluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid; Juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, nimetatakse ksüleemiks ehk puiduosaks – toimub tõusev vool; Juhtkimbu osa, mida mööda kanduvad orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, nimetatakse floeemiks ehk niineosaks – toimub laskuv vool. Floeem Koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest; Ained liiguvad erinevas suunas Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest – moodustuvad elusate rakkude vertikaalsest reast. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad – enamasti ühe aasta. Sügisel sõelplaadi poorid ummistuvad
annaabi.ee 
