C 6 Biofilmi moodustumiseks vajalikud geenid Biofilmi moodustumise eest vastutavad geenid tehti kindlaks, kasutades juhuslikku transposooni mutageneesi ja knock-out mutante. Katsetes võrreldi mutantset tüve metsiktüüpi bakteriga. Biofilmi moodustumiseks vajalike geenide alla kuuluvad pinna adhesioonivalkude, pilide ja flagelliinide ning ekstratsellulaarse polümeerse maatriksi komponentide ekspressiooni reguleerivad geenid. Jõuti järeldusele, et kui mingist spetsiifilisest geenist tehi knock-out mutant, sel juhul biofilmi moodustumist ei hoitud täielikult ära, vaid biofilmi moodustamine ainult vähenes. Biofilmi laialihajumine Tavaliselt keskendutakse laboris rakkude pindadele kinnitumise ja biofilmi kasvu uurimisele. Vähem tähelepanu pühendatakse rakkude eraldumisele biofilmist ja nende laialihajumisele
Flagelliinidest koosnev viburiniit on basaalkehaga ühendatud liigendiga - konksuga · Viburid on arhedel peenmad, kui bakteritel. Viburil on konksutaoline struktuur olemas, kuid ketastest koosnevat basaalkeha ilmselt pole. Kui arvestada seda, et basaalkeha kettad seostuvad rakukesta eri kihtidega ja arhede rakukest on omapärane (valguline S-kiht või pseudopeptidoglükaan), siis peakski ta teistsugune olema. · Arhede flagelliinide geenid on sarnased hoopis bakterite tüüp IV piilide valkudega. Tüüp IV piilid osalevad mõnedel bakteritel twitching-liikumises. Arhede viburivalgud on ka glükosüülitud. · Küll aga paneb ka arhe viburi tööle ioongradient. · Oletatakse, et arhe vibur ei kasva mitte tipust, vaid alusest, nagu tüüp IV piilgi. · Mingit kanalit, mille kaudu saaks monomeere tippu transportida, ei ole leitud ei seda tüüpi piilil ega arhede viburitel.
4) mRNA intronite puudumine kahe geeni vaheline kompleks, mingi mõtetu ala; 5) 70S ribosoomid; 6) Metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Arhede ühised jooned eukarüootidega: 1) histoonid; 2) Rakuskelett; 3) DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest; 4) Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede ja bakterite viburite erinevus. 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised) Taksis on organismide võime suunatult liikuda. Taksised jagatakse: 1
valmis 10 minutiga. ] Viburi monteerimine: 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7. Viburiniidi valkude (flagelliini) monomeeride lisamine sidevalgu ja tipuvalgu vahele. Arhede ja bakterite viburite võrdlus: 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad 2. Arhede vibur kasvad alusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil 4. Arhede vibur on peenem, kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist. Viburite pöörlemiskiirus ja raku edasiliikumise kiirus:
G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. Spiroheetidel on viburid periplasmas, nad kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Aga spiroheedi basaalkeha kettad on teistsugused, kui tavalistel bakteritel. NAD PAIKNEVAD VÄLISMEMBRAANI ALL. Arhede vibur kasvab alusest, bakteritel tipust. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite pile. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsioonile. Taksised suunatud liikumised o Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) o Aerotaksist (mõjuriks hapnik) o Fototaksist (mõjuriks valgus) o Magnettaksist (mõjuriks magnetväli)
5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Arhede ja bakterite viburid on erinevad 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsioonile. 62. Libisev liikumine ja limadüüsid. Libisev liikumine on bakterite liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad
annaabi.ee 
