Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1
kuningas, magistraadid= riigiametnikud jaot elus: riigi edu sõltus jumalate heatahtlikusest, pühamud riigi omakorda:konsulid(armee juhtimine), preetorid(õigeusemõistmine, kontrolli all, preester=riigiametnik. Religioon: pontifex maximus= sõjaväe juhtimine), tsensorid(kodanike loendus, valvasid kodanike ülempreester, pontifex=preester, flaamen=pühamute ja rituaalide elukommete järele), diktaator(määrati ametisse, kui sõjaolukord) ja eest hoolitseja, augur= riigi poolt määratud preester, rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud.
elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud. 23 ja 24 lugeda. Rooma religioon: Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Rooma riigis kehtis põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester. Pontifex – preester. Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi. Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid. Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil
pidustused, sooritasid kultuslikke toiminguid Vesta neitsid. Abielunaised lugesid palveid ja sooritasid üksikutel juhtudel ohverdusi. Näiteks Fortuna virile pidustustel, kuid on teada, et tegemist oli äärmise erandiga ja privileegiga, sest nii meenutati naisi, kes päästsid Rooma linna, kui mehed ei suutnud seda teha. Naiste rolli ei tohiks alahinnata preestrirolli täitmisel, kuid siiski tuleb tõdeda, et nad jäid alati hoidma teist positsiooni. Näiteks kui Jupiteri flaamen lahutas oma abielu flaminca-ga, ei võinud ta enam oma ülesandeid täita, ilma Vesta neitsiteta poleks Rooma suutnud oma ajaloolist rolli täita. (Giardina 2004: 66-67) Vestaneitsitel oli palju privileege, kuid siiski olid nende kohustused vastavuses nendega. Vestaalide elupaigaks oli pühamu, kus meestel polnud õigust ööbida, küll aga oli seal lubatud päeva ajal käia. Vesta neitsid elasid seal kolmkümmend aastat ilma et oleksid tohtinud abielluda ehk pidid jääma vallaliseks
Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser).Tp. Kannab seda nime Rooma paavst. Pontifex – preester. Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus – jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Animism- (anima-hing)uskusmus, et igal asjal on oma hing (hing- nuumen)
Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser).Tp. Kannab seda nime Rooma paavst. Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Animism- (anima-hing)uskusmus, et igal asjal on oma hing (hing- nuumen)
annaabi.ee 
