Varda saledus λ = μ*l/iy = 140,67 kus μ=1, iy=b/121/2 = 0,0075 Et tegemist on suure saledusega, siis FEI = Fer. 4.Varda ristlõike paindejäikuse EIy määramine paindekatsest Jrk Jõud F Indik. nr lugem a kgf N mm 1 20 196,2 8,8 2 60 588,6 5,08 EIy = FK*L3/(48wK) = 1602,04 Nm2 kus L=90 cm FK= FK1 - FK2 = 392,4 N wK=a2-a1 = 3,72mm 4
nr FK Lugem a kgf N mm 1 20 196 3,40 2 60 588 6,89 FK L3 392 0,93 = = = 1705,9 Nm2 48 48 0,00349 kus FK = FK2 FK1 = 588 196 = 392 N wK = a2 a1 = 6,89 3,40 = 3,49 mm L = 90cm 3. Varda teoreetiline läbipaine zF l2 wo = F = kF ; = 8EIy F 1-F EI 2 EIy 2 1706 = 2 = = 15,13 kN l 8 1,0552 Kui zF = 5 mm, siis 2 5 10-3 1,0552 = = = 4,0779 10-7 (m/N) = 0,408 (/) 8 8 1706 Kui zF = 10 mm, siis 2 10 10-3 1,0552
TM2= TK2( 1- Pinv/ 100) 23/77= 71391,8( 1- 50/ 100)23/77= 10662,4 EEK 6.6 Aktivate rentaabluse leidmine Veeremi maksumus: FV1= AN1* Sa= 2* 500000= 1000000 EEK FV2= AN2* Sa= 3* 500000= 1500000 EEK Arvestan, et veeremi maksumus moodustab 40% põhifondide maksumusest. Sel juhul põhifondide maksumus: FP1= FV1* 100/40= 1000000* 2,5=2500000 EEK FP2= FV2* 100/40= 1500000* 2,5= 3750000 EEK Arvestan, et käibefondide maksumus on 20% põhifondide maksumusest. Sel juhul käibefondide maksumus: FK1= FP1* 20/ 100= 2500000* 0,2= 500000EEK FK2= FP2* 20/ 100= 3750000* 0,2= 750000 EEK Aktivate jääk: AJ1= FP1+ FK1= 2500000+ 500000= 3000000 EEK AJ2= FP2+ FK2= 3750000+ 750000= 4500000 EEK Aktivate rentaablus: AR1= PK1/ AJ1*100= 191575,8 / 3000000*100= 6,4% AR2= PK2/ AJ2*100= 60729,4 / 4500000*100= 1,4%
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
Neid kõrvas tekkivaidhelisid nimetatakse kombinatsioonideks. Kombinatsioone on mitut liiki, mõned tekivad igasugustel, teised aga ainult teatud tingimustel. Üht liikikombinatsioon esineb alati, kui korraga kõlab kaks siinusheli. Tema sagedus võrdub madalama ja kõrgema heli vahega, mis on korrutatud kahega. Sel kombinatsioonil on ka lapsi, mida iseloomustab, et nendest igaühe sagedus n on võrdeline n plus üks korda madalamast sagedusest lahutada n korda kõrgem sagedus.( fk1= 2 * 500 - 1 * 600 = 1000 600 = 400 Hz). Et kombinatsioonid tekivad lähtehelide sagedusest allpool, siis ei suuda viimased kombinatsioontoone maksida ja nii on nad tihitipeale kuuldavad. Helikõrguse ja põhitooni vahel valitsevad lihtsad suhted nagu ka valjuse ja helirõhu taseme vahel. Tämbri ja spektri vahelised suhted on keerulisemad, tõenäoliselt sellepärast, et tämbri mõiste on just nagu prügikast, kuhu kogutakse kõik need erinevused kahe heli vahel, mis on
Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks. Difuussete pindade juhule on kirjanduses [31...36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid. Suurel määral hõlbustub nende leidmine, kasutades järgmisi nurktegurite ja vastastikuste pindade põhiomadusi. 1. Suletavus: suletud süsteem, mis koosneb n pinnast 2. Vastastikkus 3. Liidetavus: kui pind k moodustub kahest osast Fk=Fk1+Fk2, siis 4. Varjutatavus: kui kahe keha vahele jääb läbipaistmatu keha, siis nende pindade vaheline nurktegur . ik=0. 5. Asendatavus: kui pind Fk asendada mingi teise pinnaga Fm, mis toetub äärtega samale ruumilisele kõverale kui pind Fk, siis . ik=. im. Omadusi 3 ... 5 võib kasutada kiirgava süsteemi lihtsustamiseks, et kergendada nurktegurite määramist. Omadused 1 ja 2 sobivad aga võrranditesse, mille abil võib arvutada nurktegureid
annaabi.ee 
