toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada) · Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks vajadusega koguda täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse
6) Eesmärgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. üldised maksud – üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis) 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/ baasi alusel a
arvelt aga on võimalik kasvatada bilansimahtu e riigieelarve mahtu. Tihti loovad valitsused headel perioodidel reserve selleks, et majanduselangusetsüklis katta tekkiv puudujääk. Tegevuse finantspoliitilised eesmärgid on läbi aja muutunud ja liberaalse tulumajanduse tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigieelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20.sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika 3 funktsiooni 1. Funktsioon. Tootmistegurite allokatsiooni korrigeerimine – tootmistegurite paigutuse juhtimine ja korrigeerimine. 2. Funktsioon. Tulude ja vara jaotamise korrigeerimine. 3. Funktsioon. Majandusliku stabiilsuse tagamine. Kõigi kolme funktsiooni rakendamisel eeldatakse turu taandumist või läbikukkumist,
andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks). 6) Eesmärgi alusel jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. Üldised maksud üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. Erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis). 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. Regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/baasi alusel a
Tihti loovad valitsused headel perioodidel reserve selleks, et majanduse languse tsüklis katta puudujääk. Tegevuse finantspoliitilised eesmärgid on läbi aja muutunud ja liberaalse turumajanduse tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigi eelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika kolm funktsiooni: 1. Tootmistegurite allokasiooni korrigeerimine ehk tootmistegurite paigutamise juhtimine. 2. Tulude ja vara jaotamise korrigeerimine- peab ressursse suunama ja jagama. 3. Majandusliku stabiilsuse tagamine.
annaabi.ee 
