Samuti tõsteti ka vähendatud käibemaksumäära, et vähendada maksusoodustustega seotud kulusid. Varema 5% asemel tõsteti see 9%-le. Koondati ka valdkondi, millele on rakendatud vähendatud käibemaksu määr, näiteks enam ei ole vähendatud käibemaksumäära ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas, matusetarvetel ja kontserdi- ning etendusepiletel. Selleks, et ühtlustada käibemaksusüsteemi, mis on eesmärgiks kogu Euroopa Liidus. Selline otsus on nii fiskaalpoliitiline (riigile rohkem raha) kui ka monetaarpoliitiline (hindade võrdsus) . Leian ka, et selline maksumäära tõstmine antud olukorras (aasta 2009, majanduse halb seis) oli vägagi põhjendatud käitumine, sest kuidagi oli vaja aitada riigi eelarvel paraneda ning majanduse kriisiga tekkinud võlgadest vabaneda. Selline käibemaksumäära tõstmine aitas kaasa ka maksukoormuse liigutamisele tööjõu ja tulu pealt kaupade ning teenuste tarbimise maksustamisele.
stabilisaatorit. Eeldada võib siiski, et proportsionaalsest tulumaksust tulenev positiivne efekt majandusele on suurem kui automaatse stabilisaatori olemasolust tulenev efekt. Perioodil 1993-1999 on ettevõtete tulumaksu osakaal tulude struktuuris oluliselt vähenenud. Majanduskeskkonna tugevdamiseks rakendus Eestis alates 2000. aastast uus tulumaksuseadus, mis vabastas maksust ettevõtluse tulu, mida kasutatakse edaspidi ettevõtluses. Teoreetilises plaanis peaks antud fiskaalpoliitiline otsus stimuleerima investeeringuid, missugune aga on tema reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes. Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks. Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks käibemaksuga ka need kaubad, mis siiani olid käibemaksust vabad. Nii näiteks kaotas Eesti alates 2001. aastast käibemaksuvabastuse meditsiinikaupadele.
vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika võimalikke negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest ülevooluefektidest olulisemad on mõjud ühisvaluuta kursile ning ühisele intressimäärale, nende kaudu aga liidu maksebilansile, investeeringute mahule ning pikemaajalises perspektiivis majanduskasvule. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 177) Lisaks konvergentsikriteeriumile ja stabiilsuspaktile hõlmad fiskaalpoliitiline koordinatsioon Els ka maksude harmoniseerimist. Erinevused liikmesriikide maksusüstemides mõjutavad nendevahelist kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumist ning firmade asukohaotsuseid. Maksuneutraalsuse põhimõte nõuab aga, et ressursside efektiivse jaotumise tagamiseks oleksid toodete, teenuste ja tootmistegurite vood riigist riiki ning tootmise rahvusvaheline spetsialiseerumine maksude olemasolust sõltumatud. (Hitiris 1994, p. 107)
Ohjeldamatut riigikulude kasvu Eestis väldib riigieelarve tasakaalustatuse nõue, mis seab riigieelarve kulud sõltuvusse tuludest (laekuvatest maksudest). Tegelikult on Eestis maksukoormus, eriti aga riigi kulude üldine maht liigagi tagasihoidlikud. Üksikasjades võib muidugi raiskamist ja ebaefektiivsust esineda, kuid üldiseks normiks on olnud teiste riikidega võrreldamatu koonerdamine. Koonerdamisest fiskaalsüsteemis on ühed saanud kasu, teised kandnud kahju. Eesti fiskaalpoliitiline tagasihoidlikkus on üldiselt mõjunud positiivselt ühiskonna arengule: · Välislaenu on võetud investeeringuteks, mitte tarbimiseks. · Valitsus on nimetanud oma programmilisteks töölõikudeks investeeringute soodustamist; · ekspordi tugisüsteemide väljaarendamist.
kogunõudluse kõvera paremale, suurema hõive ja SKP taseme suunas. Kogukulutuste taset suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Kui riik suurendab kulutusi, siis suureneb tööhõive, tulud ning eraettevõtete kasumid. Kui suurenevad pensionid ja stipendiumid, siis suureneb kokkuvõttes ka elanikkonna ostuvõime, mis omakorda stimuleerib tootjaid oma äritegevust laiendama. Seega eeldab fiskaalpoliitiline ekspansioon valitsussektori otsest sekkumist majandusprotsessidesse selleks, et suurendada tööhõivet ja kapitalikaupade kasutamise intensiivsust. Milline eelarvepoliitika instrument on tõhusam, kas maksumäära või valitsussektori kulutuste muutmine? Teoreetiline analüüs näitab, et valitsuse kulutuste suurendamine on kiiremini ja jõulisemalt mõjuv instrument võrreldes maksumäärade alandamisega. Maksude mõju on sageli raskesti täpselt
Üldvalitsus seadusandlikud asutused (Riigikogu), Keskvalitsus (ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ja muud institutsioonid Maksukulu indiviidi väljaminek maksude tasumiseks, mida peab tegema selleks,et saada vastu ühishüviseid. Maksumäära alandamine suurendab nii avalike kui erahüviste nõudlust Riigieelarve valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Riigikogu poolt vastu võetud dokument, milles kajastuvad plaanitud kulutused ja tulud. Ühiskonna fiskaalpoliitiline instrument ning riigi majandusprogrammi rahaline kandja Eelarve defitsiit olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Eelarvepoliitika valitsuse tegevus avalike hüviste strukturi ja mahu kujundamisel ning rahastamisel. Peamised instrumendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse avalike hüviste pakkumine. Maksevõimelisus - sissetulek Maksubaas maksuobjekt, tulu, tegevus, rahavoog millelt maksu kavatsetakse koguda (nt
annaabi.ee 
