medresed (Bagdad, Kairo, Damaskus ja Tunis). Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigused ja pärimused ning Koraani kommentaarid ja teoloogia. Kestis 4-6 aastat, õppejõud said palka, tudengid stipendiumi. Araabia ja pärsia-tadziki kirjandus Zanritest olid lubatud tõsielulised jutustused. Tuntumad kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd", ligi 300 lugu, avaldati 1835. Egiptuses. Luuletaja Firdausi koostas rahvuseepose ,,Sahname". Mongolite vallutused 13. sajandil tingisid tagasimineku nii pärsia ja araabia kirjanduses, samuti islami kultuuri teistes valdkondades.
Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana. al-Masudi ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia. Kateeder Piiskopi jutlustamistool. Katedraal Piiskopikirik
aastat. Õpejõud said palka,õpilased stipendiumit. Seal oli ka ühiselamu ja raamatukogu. ARAABIA JA PÄRSIA-TADZIKI KIRJANDUS · Lubatud olid tõsielulised jutustused nt ,,Tuhat üks ööd"Seal on ligi 300 lugu kokku koondatud, põhineb legendidel ja linnafolklooril. Koguteos avaldati 1835 Egiptuses. · 8-9saj luulevorm, palju armastuslüürikat,askeetlikku mõtteluulet ja satiiri aga ka panegüürikat. · 9.saj jõudis islami poeesia kõrgele tasemele luuletaja Firdausi koostas ja värsitas rahvuseepose. Edasi avaldas mõju iraani luuletaja Nizami. Kelle viis eritemaatilist poeemi koondati hiljem üheks tervikuks"Hamsa" · Mongolite vallutused 13.saj tingisid tagasimineku pärsia ja araabia kirjanduses.
kirjutas ,,Lampide orva" sufism Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu Avesta pärslaste pühakiri, mis ideoloogiliselt sarnaneb veedadele, avestat säilitati suuliselt ruba'i nelikvärss Rudak Iraani luule vanim klassik, tema luulest on säilinud vaid fragmendid Firdaus kirjutas ,,sahname" ehk ,,Kuningate raamatu" Sahname Firdausi kirjutatud raamat (,,Kuningate raamat"), mis on tagasivaade Iraani ajaloole, koosneb kolmest osast. Umbes 11. saj-l San'i teda peetakse sufismi õpetusluule rajajaks, ,,Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l Nizm Kaukaasiast pärit Pärsia luuletaja, kes kirjutas hamsasid. nazira - Hamsa viisikpoeem, millel on kindlad temaatilised osad
Laiemalt kuulub Afganistan Pärsia kultuuri ruumi. Afganistani varasemat kunsti on algul mõjutanud hellenistlikud ning hiljem budistlikud eeskujud. I aastatuhandest on säilinud Hadda klooster ja Bämiäni budistlik koobasklooster, mille ees seisnud hiiglaslikud Buddha kujud Talibani valitsuse ajal hävitati, kuid nüüd neid taastatakse. Araablaste ja mongolite võimu ajal rajati moseesid, mausoleume ja teisi ehitusi. Afganistani keskaegsete kirjanike seast on oluliseimad Firdausi, kes kirjutas pärsia- tadziki rahvuseepose "Shähnäme", poeet Abul-Majd Sanä'i, kellele kuulub poeem "Hadiqat-ul Haqiqah". Afganistani rahvamuusika on mitmekesine. Levinud on kaksikvärssidest koosnev, tihti improvisatsiooniline olustikuline laul landõi. N-ö klassikaline muusika on nii instrumentaalne kui ka vokaalne. Paljud professionaalsed muusikud on India päritolu. Talibani ajal oli keelatud igasuguse muusika tegemine, välja arvatud Koraani tekstide laulmine
Avesta - muinasiraani kirjamälestis mis sisaldavad iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste; Zarathustra tekstid Kalila va Dimna - raamjutustus, kus kirjutati loomadest. Autor Ibn al - Mahaffa ruba'i - nelikvärss (igas reas 16 silpi) Rudak - 10.saj Iraani luule vanim klassik ,,Luulepudemed" Firdaus - pärsia-tadziki luuletaja, koostas ja värsistas iraani eepose ,,Sahname". 11.saj Sahname - iraani rahvus eepos, kujunes 10-11saj, koostaja Firdausi. sahname ehk kuningate raamat San'i - õpetusliku poeemi rajaja. "Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar - Pärsia luuletaja ja viljakas müstiliste tekstide autor, ,,Lindude keel" Mathnawi - pärsia kirjaniku Rumi peateos, mida on peetakse pärisa kirjanduse tipuks ,,Lindude keel" mystilised tekstid. Farid ad-Din Attar teos. Nizm - iraani luuletaja, hamsa väla mõtleja Nazira- Nizami teos, teos koosneb viiest poeemist
U 8000 autoril oli oma diivan. Tuntumad kuuluvad suure klassika hulka. Veel on nn regionaalklassika autorid, kes on tuntud vaid oma kodukohas. Iraani luule vanim klassik on Rudaki (s 940), kelle ,,Luulepudemed" on tõlgitud eesti keelde. Tema luulest on säilinud vaid fragmendid. Ta oli pärit väikesest maakohast, tal oli õnnetu elusaatus. Kirjeldas loodust. Ibn Sina (s 1037) meditsiinialased tööd olid luulevormis. Uus-pärsia keeles kirjutas ta neli värssi. Firdausi (9401020) ,,Shah-name" e ,,Kuningate raamat". See on matnawi vormis, koosneb 60 000 bayt'ist. See on viimane tagasivaade Muinas-Iraani aegadesse ja mütoloogiasse. Pärast seda oli islami mõju valdav. See koosneb kolmest osast: esimene on mütoloogiline lood Avestast, maailma orjusest, kuningavõimust. Teiseks lood vägilastest nende võitlustest, sh lood Rustamist. Kolmandaks ajalookirjandus. Sufismi õpetuspoeem Tähtis osa pärsia kirjanduses on sufismi õpetuspoeemil
annaabi.ee 
