laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e. adjektiiv- AP Tegusõna e. verb- VP Määrsõna e- adverb- AdvP Arvsõna ehk numeraal- QP Asesõna e. pronoomen
Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse „v“ lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus- alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid! Voor - algab siis kui üks hakkab rääkima ja lõppeb kui teine hakkab rääkima. Fraas - lause osa, ühte süntaktilist rolli täitev osa lauses, lause ehituskivi . Võib olla ühe sõna pikkune, fraas aga pole terviklik lause - ei tule tervet mõtet, ta on osa sellest.
Eitus näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus. Lihtlause terviklik mõte. Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas. Lausung kontekstis kasutatud lause. Voor on ühe inimese tekst/sõnavõtt kuni keegi teine midagi ütleb. Fraas ühe peasõna juurde kuuluv sõnade grupp, mis käitub lauses. Väiksem kui lause. Transitiivne sihiline lauses on sihitis. Intransitiivne sihitu. Poiss magab
tänapäevalgi. Midagi teoreetilist ei ole. Dyscoluselt tuli vanim süntaks. Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige olulisem on nimisõna. Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreegleid, nt kui mina on kasutatud 2. isikus või kui infinitiiv kuulub kahe finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud. Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on "tegelikult" enne. Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
Midagi teoreetilist ei ole. • Vanim süntaks – Apollonius Dyscolus (2. saj AD) • Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. • Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreegleid, nt kui mina on kasutatud 2. isikus või kui infinitiiv kuulub kahe finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud. *tärn tähendab võimatu, mitte eksisteerimine • Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on “tegelikult” enne. • Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
annaabi.ee 
