lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi....................................................................................................................................4 Tänu kiirele majandusarengule ja geograafiliselt heale asukohale oli juba 2000. aastaks loodud linnavalitsuses 99 töökohta ja viis teenistust (linnakantselei, linnaarenguteenistus, majandusteenistus, sotsiaalteenistus, finantsteenistus). Loodud töökohtade arv ja teenistused on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd.............................................................................................................4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur.......................................................................................5 2
Tööjõukulud: 14 525 Majandamiskulud: 9703 Muud Kulud: 1787 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3807 Sotsiaaltoetuste eraldamine on 2013. aastaga väiksemaks läinud võrreldes 2012. aastaga samas aga ülejäänud kulud aga suurenenud 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 16 737,198 tuhat eurot ehk 47,8% põhitegevuse tuludest. 2013
Raamatupidamist puudutavad dokumendid on enamik paberkandjal. Loetellu on märgitud ka sarjade eest vastutav struktuuriüksus, ülikooli asutus või töötaja. Juhtimise all olevate sarjade eest vastutaja on peamiselt akadeemiline sekretär või struktuuriüksuse dokumentide eest vastutaja. Personaliosakond vastutab personalitöö dokumentide eest, tööohutusega seotud dokumentide eest töökeskkonna peaspetsialist. Finantsarvestust puudutavate dokumentide eest vastatav struktuuriüksus on finantsteenistus. Raamatupidamise dokumentide eest vastutab rahandusosakond, haldus- ja majandustegevuse dokumentide eest aga varahaldusosakond, arhiivi ja arhiveerimist puudutavate dokumentide eest vastutaja on arhiiviosakond, raamatukogu vastutab raamatukogundust puudutavate dokumentide eest, õppetööga seotud dokumendid olid õppeosakonna vastutusalas, avatud ülikooli vastutusalasse kuuluvad täiendõppega seotud dokumendid ning teadus- ja arendustööga seotud dokumendid on teadus- ja arendusosakonna
Varade inventeerimise juhend Tallinn, 2011 Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192 Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali. SISUKORD 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted...............................
meeskonnatöökoolitustest osa võtma. Autori ettepanek koostööprobleemide lahendamiseks ja suhtlemise parandamiseks osakondade vahel on lisaks suurele ja kõiki juhte ning spetsialiste haarava meeskonnatöö koolituse korraldamisele väiksemate meeskonnatöö koolituste korraldamine, millest võtaksid vaheldumisi osa vaid osalevate osakondade töötajad. Näiteks üks grupp oleks ehitusosakond ja tootmisteenistus, teine grupp klienditeenindus ja finantsteenistus, kolmas grupp ehitusosakond ja finantsteenistus jne. Meeskonnatöö koolitus peaks olema vormis, mis aitaks üle saada osakondade vahelistest arusaamatustest, paneks neid nägema koostöötamise efektiivsust ja eesmärkide paremat saavutamist. Selline väiksemate meeskonnatöö koolituste korraldamine aitaks autori arvates parandada ka üldist infoliikumise probleemi. Iga osakond peaks osalema vähemalt üks kord aastas sellisel koolitusel.
annaabi.ee 
