domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal kus töötab vähem, kuni 259 inimest on Itaalia majanduses koguni 75%. Väheseid aga maailmas hästi tuntuid suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast kui mitte suletud korporatsiooni kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-
Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks. turu börsivorm- mis jaguneb tellimisraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks turu börsiväline turg- finantsinstituutide vaheline turg 52 Lihtmakse- maksed põhinevad tsekkidel ja maksekorraldusel, põhinevad vastastikusel usaldusel ja ei saa kontrollida dokumendimaksed- kasutamine garanteerib, et kauba eest tasutakse ettenähtud korral ja tähtajal. 53 Avalikud kaubad- kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik 54 Eelarve e. büdzett (irw)- teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süstemaatiline kalkulatsioon
Corp. Plaan näeb ette Usa ajaloos pretsedenditu osalise erapankade natsionaliseerimise, mida rahandusminister Paulson nimetas ennetavaks, kuid majanduse elavdamise jaoks hädavajalikuks. 14.oktoobril 2008 kogunesid G20 maade liidrid kriisivastasele nõudpidamisele. Töökoosoleku tulemuste põhjal võtsid seal osalenud vastu deklaratsioon, mis sisaldas finantsturu reformimise üldisi põhimõtteid, rahvusvaheliste finantsinstituutide reorganiseerimist, kohustust järgneva 12 kuu jooksul hoiduda protektsionistlikest abinõudest. Konkreetsed abinõud olid toodud deklaratsiooni lisas ja olid suunatud finantssüsteemide ning toodete läbipaistvuse kindlustamisele ja erinevate maade unifitseerimise reguleerimisele 31. Märtsil 2009. Kuid see sisaldas kõrgprioriteetseid soovitusi, mis aga ei olnud mõeldud otseseks tegevuseks.
keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal - kus töötab vähem, kui 259 inimest - on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine aga 55%) Väheseid, aga maailmas hästi tuntud suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast korporatsiooni, kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Sarnane olukord säilib riigi finantssüsteemis ja eriti panganduses, mis ei ole kontsentreeritud (eksisteerib palju piirkondlike väikepankasid) ja ei saa seetõttu konkureerida suuremate Euroopa pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses
instrumentide turg: Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg, Esmasturg- toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks. turu börsivorm- mis jaguneb tellimisraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks. turu börsiväline turg- finantsinstituutide vaheline turg 51. Lihtmaksed ja dokumendimaksed mõiste ja liigid Lihtmakse- maksed põhinevad tsekkidel ja maksekorraldusel, põhinevad vastastikusel usaldusel ja ei saa kontrollida dokumendimaksed- kasutamine garanteerib, et kauba eest tasutakse ettenähtud korral ja tähtajal. 52. Avalikud kaubad kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik 53
annaabi.ee 
