Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng? Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud välja säästva arengu strateegia, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte. Uuemate keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate edendamine seob Lissaboni strateegia eesmärgid Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesmärkidega. Lisaks on Euroopa õigusaktide eesmärk integreerida keskkonnakaalutlused teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. Säästev areng on eluks hädavajalike loodusressursside (nt. vesi, õhk) selline kasutamine, mis tagab nende säilivuse ka järeltulevatele põlvedele. Eluks mittevajalikke ressursse tarbitakse nii, et neid
Euroopa Ülemkogu võttis 2001. aastal Göteborgis vastu esimese Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Seda täiendati 2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Uuendatud ELi säästva arengu strateegia võeti vastu Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15.16. juunil 2006.a. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia määrab tegevuskava säästva arengu rakendamiseks Euroopa Liidus ning hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte ning ELi poliitikate ja valitsemistavade ühtsust kõigil tasanditel. 5 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Erinevalt üldisest maailmast ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv Eestis probleem, pigem on olukord vastupidine. 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine kõigepealt venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990. a) ka eestikeelsete elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne (5%) iive. Seega tuleb välja, et Eestis elanikkond hoopis kahaneb
ettevõtte käitumist ja finantsjuhtimise otsuseid. Kogu peatükk on üles ehitatud tuginedes seda läbivale näitele, mis võimaldab koheselt analüüsida peatükis kirjeldatud teoreetiliste käsitluste kasutamisvõimalusi ettevõtte kulude ja tulude juhtimises. Näite aluseks on ettevõtja, kes kavatseb luua helikandjate müügiga tegeleva kaupluse ja analüüsib selle loomisega seonduvaid erinevaid finantsaspekte. Esimese aspektina käsitletakse ettevõtte loomisega seotud alginvesteeringu kogumist, mis ettevõtjal üldjuhul tekib eelnevate perioodide säästudest. Järgnevalt analüüsitakse alternatiivsete tuluvaõimaluste olemasolu ning võrreldakse neid muusikakaupluse ideega. Kulude käsitluses tuuakse välja kalkulatoorse, muutuv ja püsikulu mõisted. Järgnevalt kõrvutatakse erinevaid kulude analüüsi tulemusi ettevõtte müügikäibega. Peatükis 4
● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega). ● Suuremates ettevõtetes on sageli üks võtmetegijatest tegevjuhi ning tootmisjuhi kõrval. ● Ei ole pelgalt arvude kokkulööja, kuigi mõnes väiksemas ettevõttes võib tema ülesannete hulka kuuluda ka raamatupidamise ning juhtimisarvestusega seonduv. ● Ei vaata ainult minevikku (raamatupidaja) vaid ka tulevikku, st vajab teistsuguseid oskusi.
võimalusi oma keskkonnaalase tegevuse parandamiseks. • Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist. See kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. • Keskkonnajuhtimissüsteemirakendamisega kaasnevate eeliste ja sellega seotud töö hindamisel võtab organisatsioon arvesse mitte ainult finantsaspekte (kulude kokkuhoid, tootmise efektiivsus, turupotentsiaal), vaid ka keskkonnaküsimuste puudulikust lahendamisest tulenevaid riske (õnnetusjuhtumid, raskused pangakrediidi ja teiste investeerimisvahendite saamisel, turu kaotus) Keskkonnajuhtimine. Põhisstiimulid 1. Majanduslikud põhjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressursside säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulusid kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida.
annaabi.ee 
