1. Selgitage perspektivismi positsiooni kunsti hindamisel. Levinud idee: Me praegu ei tea vastsündinud teose tõelist väärtust, ent „aeg annab arutust”, „aeg paneb kõik paika” „eks aeg näitab” Tõeliseks hindajaks on aeg, mille käigus selgub, milline kunstiteos on tõeliselt hea, milline halb. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? 1)Temporaalne kaalutlus a)Positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: Sajandeid, ajastuid, põlvkondi. Kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus? 2) Ajahamba kaalutlus Võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks? (Värv kahvatub ja praguneb jne). eeldus, et head koopiat või reprot ei ole 3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Hinnangunihete probleem: “... mingile luuletajale või maalikunstnikule langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. El Greco või Shakespeare’i
Aja jooksul võidakse luua uusi kunstiteoseid või taasavastada vanu, mis asetavad teose selgemasse valgusesse. Perspektivismi on kritiseeritud, kuna on siiski küsitav, kas teatud ajaliselt perspektiivist nähtuna paistab teos "õiges" valguses või mitte. Mõne kunstiteose kohta informatsiooni kogumine ei pruugi sõltuda ajast, mõne teose puhul ei saa aja jooksul midagi selgemaks ja perspektivism ei tööta. 3. Kunstiteoorias seisneb finalismi eeldus arusaamas, et tänaseks hetkeks on ühe või teise kunstiteose väärtus täiesti selge ning see ei muutu. 4. Savile defineerib kunstiteost, mis on ajaproovi läbinud, kui teost, mis on kindlalt üle elanud ajaproovi ja püsinud piisavalt pika perioodi jooksul sobivas tõlgenduses tähelepanu all. Seda definitsioon on palju täpsustatud, näiteks peab tähelepanu olemas huvitu ehk ei tohiks huvituda teostevälistest asjaoludest.
otsustada, kui hea teos ikkagi oli 4. maitse küpseb – aja jooksul on võimalik kokku puutuda enamate kunstiteostega 5. geeniusekontseptsioon – geeniuse looming olemuslikult sedasorti asi, mille õigeks mõistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegsetel paratamatult võime puudub. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? 1. temporaalne kaalutlus – positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus? Hinnangunihete probleem (erinevatel ajastutel erinevad hinnangud) 2. ajahamba kaalutlus – võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine üha raskemaks? (värv kahvatub ja praguneb jne) 3. episteemiline kaalutlus - “Mida suurem ajaline distants meid eraldab kirjandusnähtusest … seda vähem toetub hinnang algallikale endale ja seda tähtsamat
jne. Erinevad kihid, tähendused, sümbolid jne jäävad tänapäeva vaatlejale märkamata, sest puudub asjakohane haridus. Saame aru oma aja kunstist paremini. 3. Kas ja kuidas on ,,hinnangunihked" probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. Tänapäeval hinnatud kunstnike maine ei olnud sama nende eluajal. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism uskumus, et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest. Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane? Soovitada kunstikriitikule kunstiteose hindamisel ajaproovi oleks samaväärne arsti soovitusega patsiendile: haigus on ainult üks hea ravim, aga see ravim hakkab regulaarsel tarvitamisel mõju avaldama alles viiekümne aasta pärast. 6
üle elanud pikaajalise põlguse ja seejärel aktiivse taasavastamise perioodi ning see on jätnud jälje ka nende uurimisse.", Karin Hallas (2002). "...küllalt teadlikud tõigast, et mingile luuletajale või maalikunstnikule langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. El Greco või Shakespeare'i maine ei ole sugugi alati olnud see, mis ta on praegu, ja keegi ei tohiks olla üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.", William Kennick (2003: 251). 7. Milles seisneb finalismi eeldus? Aimatav teistest vastustest siin, kuid kindlalt ei oska öelda. 8. Milliseid probleeme tekib ajastu ja ajastuhinnangu tuvastamisega? 2. Ajastu ja selle hinnang: a)Mis on "ajastu"? Kes selle määrab? AP eeldavad kunstiloo periodiseerimist suhteliselt diskreetseteks ajastuteks, epohhideks jms see teeb AP-läbimise spekulatiivseks ja suhteliseks: Üksnes epohhi ümberdefineerimisega võime üksikuid kunstiteoseid näha kord AP-läbinuna, kord jälle mitte
annaabi.ee 
