majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse, esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid) 6.John Quincy Adams, ametis 1825-1829, demokraat-vabariiklane (süüdistati korruptsioonis, seetõttu teiseks ametiajaks tagasi ei valitud. Ameerika Filosoofiaseltsi liige, endine riigisekretär ja saadik Venemaal) 7
· Ta visati koolist välja sest lasi naljapärast oma kaasõpilase toaukse õhku. · 17.aastasena läks kaubalaevale madruseks ja sõitis Euroopa vahet · 20-aastaselt päris Cooper oma surnud isa vara. 1. jaanuaril 1811 abiellus ta Susan Augusta de Lanceyga. · 1820 otsustas ta hakata kirjanikuks, samal aastal ilmus ka ta esimene teos "Ettevaatus" Tunnustused · James Fenimore Cooper valiti 1823. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Tuntumad teosed · "Salakuulaja,, · "Pioneerid ehk Susquehanna allikad,, · "Loots,, · "Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757,, · "Preeria,, · "Punane rändaja,, · "Rajaleidja ehk Sisemeri,, · "Hirvekütt ehk esimene sõjarada,, · "Merelõvid,, · "Punanahad,, · "Ahelatekandja,, · "Saatana varvas,, · "Kaks admirali,, Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/James_Fenimore_Cooper
aatomis kinni hoidmiseks · Heisenbergi määramatuse relatsioon Video Tuumafüüsika · koos Dmitri Ivanenko esitavad aatomituuma protoon-neutroni mudeli · aatom koosneb prootonitest ja neutronitest Tunnustused · pälvis 1932. aastal Nobeli füüsikaauhinna · 1933.aastal sai ta Max Plancki medali · aastal 1937 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi ja 1965 Jaapani Akadeemia välisliikmeks Huvitavad faktid · osales surmatoova aatompommi tegemisel Hitleri vastu · "Breaking Badi" peategelane Walter White võttab Heisenbergi nimi Allikad · http://mateeriaharutus.blogspot.com/2012/03/ma aramatuse-printsiip.html · https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_Heisenberg · https://et.wikipedia.org/wiki/Kvantmehaanika · http://www.fyysika.ee/?p=29318 · http://ekspress.delfi.ee/news/areen/valgetes- aluskites-nohkarist-sirgub-monstrum
Edisoni tähtsamad leiutised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni patendid 1868. aastal sai Edison oma esimese patendi parlamendile valmistatud elektrilise hääletusaparaadi eest. Edison sai patendi USAs 1093 ja ligikaudu 3 miljonit teistes riikides Natukene Edisonist Aastal 1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Thomas Alva Edison oli valitud mitme ülikooli audoktoriks Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Edison Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Alva_Edison Aitäh tähelepanu eest
Volframniidid võeti kasutusele aastal 1906 ja väärisgaasi keskkond 1913. Panus keemia arengusse Arendas välja mitmeid seadmeid, mis mõjutasid elu terves maailmas. Teda on hinnatud just arvukate leiutiste poolest, mis panustasid massikommunikatsiooni eriti telekommunikatsiooni. Tunnustused Thomas Alva Edison valiti 1890. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Thomas Alva Edison oli valitud mitme ülikooli audoktoriks. Pildid Edison varajane fonograaf Edison 1915 aastal Pildid Edison piriniga
struktuuris. Tema uurimise käigus avastas ta tuumapommide tagajärjel kaasasündinud väärarengu tõenäosuse, seega protesteeris ta vesinikpommide vastu ning töötas kaasa tuumarelvade leviku ennetamisele. Kuuekümnendatel keskendus ta peamiselt ülemaailmse rahu ja sõjavastasuse propageerimisega. 1958 avaldas ta raamatu ,,No More War!'', milles on ta radikaalselt vesinikpommide katsetamise vastu. Tunnustused 1936 Ameerika Filosoofiaseltsi liige 1954 Nobeli keemiaauhind 1962 Nobeli rahupreemia (ainus inimene, kes on võitnud Nobeli auhinna ilma kaaslaureaadita) Kasutatud materjalid http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1962/pauling-bio.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linus_Pauling http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pauling_linus
sõnastamist 1915. aastal. Ta on töötanud mitmetes haridusega seotud asustustes: Sveitsi patendiametis Bernis, Zürichi kõrgemas tehnikakoolis, Karli Ülikoolis Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemias, Keiser Wilhelmi Instituudis ning Leideni Ülikoolis. Einstein on elu jooksul kogunud mitmeid auhindu, nt 1921. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna, hiljem veel Copley medali, 1929. aastal Max Plancki medali ning lisaks oli ajakirja ,,Time" sajandi isik. Aastal 1930 valiti ta Ameerika filosoofiaseltsi liikmeks. Einstein suri 18.aprillil 1955 aastal veidi pärast kella ühte päeval Princetoni haiglas USAs. Põhjuseks oli kõhuaordi aneurüsm. Ta oli siis 76 aasta vanune. Lisaks on siin ka pilt Albert Einsteini allkirjast. Täname kuulamast
Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud Rahvasteliidus. (tegeles sõjavangide vahetamise küsimustega ja 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega.) Teosed eesti keeles "Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses" I-III "Öös ja jääs" "Suuskadel läbi Gröönimaa" "Fram" Polaarmeres" I-II Tunnustused F. Nansen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Aastal 1922 Nobeli rahuauhind Noorusaeg Juba 7-8 aastase poisina sisustas ta oma suved seigeldes ümbruskonna metsades, mägedes ja orgudes, magades telgis ja koobastes, seades üles püüniseid, lastes vibuga loomi, kalu püüdes, toitudes sellest, mida metsas leidus. Fridtjof´i tõmbas kõik, mis oli raske ja kättesaamatu. Talve saabudes meisterdas ta endale ise kahest lauatükist suusad
Euroopas on tuntuim E27, leiutas veel Fordi T-mudelis kasutatud raudnikkelaku, filmikunstis kasutusele võetud perfolintkaamera, trükinduses rakendatud mimeograaf ja terviklikud valatavad betoonmajad. Edisoni suurimaks teeneks inimkonnale on elektrivalgustuse üldkättesaadavaks muutmine. Tunnustused Thomas Alva Edison valiti 1890. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal: 1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. 1887 , Edison võitis Matteucci medali 1889 anti talle Väejuhi auaste. 1889 Philadelphia linna valitsus nimetas Edisoni John Scott medali saajaks. 1899 Edisonile anti Edward Longstrethi medal Franklin instituudi poolt . 1908 Edison sai John Fritzi medali. 1915 anti talle Franklini medali Franklini Instituudi pool avastuste eest, mis aitavad kaasa sihtasutuse tööstuse ja inimrassi heaolule. 1927 sai ta liikmeks Riiklikus Teaduse Akadeemias. 29
august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. 14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks. Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Tema elutöö oli elektri ja magnetismi uurimine, mille ta rajas lähimõju printsiibile . Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad.
Hiljem, kui kujunes konflikt kolooniate ja emamaa vahel, oli Franklin asumaade iseseisvuse eest võitleja. Ta oli ka osav diplomat ja tal oli suur roll välisabi hankimisel Prantsusmaalt. Franklin oli USA riigitegelane, teadlane ja publitsist. Ta sündis Bostonis väikekaupmehe perekonnas. Õppis Londonis trükikunsti, omandas 1730. aastal trükikoja Philadelphias ning tegutses kirjastajana ja publitsistina. Oli Ameerika esimese avaliku raamatukogu, Ameerika Filosoofiaseltsi ja Philadelphia Akadeemia asutajaid. Franklin propageeris utilitaarset moraali. Ta oli iseõppija ning omandas laialdased teadmised. Tänu sellele oli ta oma aja haritumaid ja mitmekülgseimaid inimesi. Ta saavutas elektrialaste uurimustega esimesena ameerika teadlastest rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga laetud kas positiivselt või negatiivselt, olenevalt sellest, kas ta sisaldab elektrit
annaabi.ee 
