Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Filosoofia ül on määratleta, mis on oleva kui sellise põhjused- 1)mat põhjus-millest olev on; 2)formaalne põhjus- mis olev on; 3)liikumispõhjus- põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht; 4) eesmärkpõhjus- millepärast olev on. Aristotele arvates toim maalimas põhjuslikult, nim teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma.
Filosoofi ülesanne on kontollida oma kujutelmaid karmilt, tehes kindlaks, et ta ei anna luba kujutlustele, mis toovad kaasa alusetuid väärtusihinnanguid. Marcuse isiklikke peegeldusi raamatus „Iseendale“, võib lugeda kui mitmeid kirjalikke harjutusi suunatud analüüsimaks ta endi kujutelmaid ja tagasi hoidma alusetuid väärtushinnanguid. Näiteks tuletab ta endale meelde: Ära räägi iseendale rohkem, kui esmased kujutlused teatavad.
Filosoof - valitsejad. Nemad ainukesena on tervikuna läbinud ligi viiekümneaastase füüsilise, teoreetilise ja valitsemispraktilise „karastava kadalipu riigimeheks saamisel“. Nad on täielikult ustavad põhimõtte „riigimees peab alati toimima vaid riigi parimate huvide kaitsel“ täitmiseks; nad suudavad end valitseda igas olukorras ning hoida kõrgel vaimu ja omandatud teadmisi ja kogemusi.
Filosoofia traagika on selles, et eilne „uus kirjeldus“ on tänaseks juba relikt; atavism, millest keegi enam peale mõtteloolaste kuulda ei taha. Kui traditsiooniline filosoofia tegeles/tegeleb esimeste asjadega: algpõhjuste, aluste, printsiipide uurimisega, siis pragmatismi pärusmaa on viimased asjad: otstarve, eesmärk, mõte ja õnn.
Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon.
Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3. Millele võin ma loota? (religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine.
Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt. Tema on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Temal on jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse.
Filosoof jean - Francois Lyotard on öelnud: „Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid.
Filosoof - võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, – pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes
Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes.
Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama.
Filosofeerimine ehk surema õppimine? Michel de Montaigne on veel öelnud: “Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.” Soovin siinkohal jällegi öelda, et õige on just iga inimese enda sisetunde küsimus.
Filosoof stoik – kohusetäitmine Naunik, riigiametites töötamine segab elu nautimist Stoiline rahu!! Ratsakuju hävitati usulistel põhjustel (milline??). Nero kannatas suurushullustuse all. Kolossid on hävinenud.
Filosoof – peremees või ori Kui võrrelda neid, kes on noorelt kolanud kohtutes, nendega, kes on üles kasvanud filosoofilistes otsingutes, siis tundub, ühed on kasvatatud orjadeks, teised aga vabadeks
Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine.
Filosoof – kreeka k „tarkuse armastaja“; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum – turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist
Filosoof ühiskonnas on sama oluline kui riigitegelane ühiskonna valitsemises kuna eksides võivad nad hävitada palju kuid õigeid otsuseid tehes võivad mõlemad äärmiselt kasulikuks osutuda.
Filosoof - jõudsid samale järeldusele? Osaliselt sellepärast, et nad mõlemad üritasid õppida tundma inimesi, kes valitsevad teiste üle ja kes peavad vastutama.
Filosoofia antiik - Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks.
Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu
Filosoof - valitsejate abilised hoolitsevad nt valvurite laste eest, jälgivad kõlbelistest normidest kinnipidamist, majanduslike piirangute täitmist jms.
Filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks.
Filosoofe - poeete, kes ülistasid looduse ilu (Virgilius, Ovidus, Horatius) ning kirjutasid aedade tähtsusest ja hügieenilisest tähendusest linnades.
Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lääne mõtlemises, Tallinn: Tallinn.
Filosoof on asjaarmastaja. Filosoof on see, kes on tarkuse küsimustes asjaarmastaja, mitte lihtsalt see, kes oma tarkust müüb(palgatud jurist)
Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest.
Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistetele.
Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
Filosoofia loomus on filosoofia siseprobleem ja seda asjaolu tuleb filosoofia enesemääratluses arvesse võtta” Arthur C. Danto (2000)
Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem.
Filosoofia ülesanne on aidata teadust: analüüsida ja korrastada mõistete süsteemi, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad.
Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga.
Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest.
Filosoof - valitsejaid huvitavad Tõde ja Ideede tundmaõppimine, et saada täiuslikku teadmist hüve ja õnne tarvis.
Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne.
Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes.
Filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev – vaevalt kunagi mõõdukas.
Filosoof on loll, sest iga normaalne inimene toodab midagi, aga parim mida filosoof saab teha, on tõde esile tuua.
Filosoof on tõe armastaja. Platoni riik on aristokraatia „parimate võim“ – selle sõna täpses tähenduses.
Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma.
Filosoofia ajaloos on vabaduse positiivse tähendusega toimunud kummalised muutused seoses sõna „ise“ mõistmisega.
Filosoofia ülesandeks on vabastada inimese vaim pahelise keha võimu alt, õpetada teda toimima vastavalt loodusseadustele.
Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi.
Filosoofiakooli - Akadeemia. 12) Aristotelesoli -vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Filosoof - akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp.
Filosoofi ülesandeks on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo.
Filosoof sokrates on kord öelnud: “Ma tean, et ma midagi ei tea.” See on minu jaoks tarkuse definitsiooniks.
Filosoft on keeletarkvarafirma. On seotud uurimisrühmaga eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaudu.
Filosoofi elu – eelistatud – filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust.
Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil.
Filosoofia ajaloos on traditsiooniks kõnelda just Sokratesega seoses “antropoloogilisest pöördest”
Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha.
Filosoof - matemaatik Rene Descartes (1596-1650) tõstis eile ratsionalismi, briti empiristid
Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt.
Filosoofia põhiprobleemiks on subjekti ja objekti vaimu ja looduse, ideaalse ja reaalse kui vastandite ühtsus.
Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest.
Filosoof - Jacques Derrida’ga. Bourdieu huvitus Merleau-Ponty’st, Husserl’i ja Marxi
Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt.
Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine.
Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi.
Filosoofia eeasmärk on jõuda õnneliku ja häirimatu seisundini, vabastada hing kannatustest.
Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi.
Filosoof - valitsejad on nii seadusandlikuks, täidesaatvaks kui kohtuvõimuks.
Filosoofi elu – on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust.
Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla
Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja
Filosoofi elu – eelistatud, kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust.
Filosoof - valitsejad esindavad kõiki nelja voorust, mis iseloomustavad ka
Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite materiaalsete kehade rakendatav.
Filosoofia lõppeesmärgiks on voorus. Tasso – Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik.
Filosoof - kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller.
Filosoofi käest on võimalik leida lohutavat teadmist, et valu on normaalne.
Filosoofia ajaloos on välja kujunenud kolm seisukohta tõesusest matemaatikas.
Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada.
Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi.
Filosoof sokrates on öelnud: „ Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi
Filosoofi arvates on võimalik kristlikku moraali zestidega umber lükata.
Filosoofia puhul on tegemsit aladega, kus kogu info on verbaalsel kujul.
Filosoof on õigustatud juhtima kogu ühiskonda, arvas Platon.
Filosofeerimisel on oht kaotada side tunnetuse ja tegelikkuse vahel.
Filosoofia võib - olla ka, aga tunduvalt tagasihoidlikumal moel.
Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega.
Filoso - feerivad neil teemadel võrdlemisi pikalt.
Filosoof - kirjanik. Barokk vastandub klassitsismile.
Filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud.
Filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.
Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine.
Filosoofial antiik - Kreeka kultuuris väga oluline koht.
Filosoofia ajalugu on inimliku kultuuri ideede ajalugu.
Filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles.
Filosoofia teooria – mõtlen järelikult olen olemas.
Filosoofia sõnastamine on ise juba filosoofiline küsimus.
Filosoofe – Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi.
Filosoofia vana - Kreekas 9. oktoober 2009. a.
Filosoof - mõttetark, mõtteteadlane
Filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks.
Vote UP
-4
Vote DOWN
Filosoofia definitsioon – Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun