seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei olnud eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta kõrvale esilinastused ja festivalid
Ideaalselt on omavahel põimitud tolleaegne poliitiline olukord ja eestlaste vaimne tahe saavutada vabadust. Üks ameerika ajakirjanikki märkis, et see on film, mida peaksid nägema kõik Ameerika õpilased, sest see film jutustab täpselt, mis tähendab olla kodanik ning elada vabas ühiskonnas. ,,Laulev revolutsioon" ei lähe mitte ainult eestlaste südametesse, vaid poeb kõigi põue. Suurepärased kaadrid, suurepärane muusika- uskuge mind, see ongi võti, millega keeratakse filmivaataja emotsioonid maksimumi peale ning sellega on filmitegijad suurepäraselt hakkama saanud. Lisaks suurepärastele kaadritele oli sisse ka põimitud asjaosaliste muljeid. Siinkohal oleks võinud eestlased siiski eesti keele juurde jääda ning vigasest inglise keele purssimisest hoiduda, kuid mis seal ikka. Kui tarvis, siis olgu nii. Pärast filmi mõtlesin endamisi, et seda peaks küll viimne kui üks inimene nägema, kes Eestimaa pinnal pesitseb
Klaaskaru saaja. Varem on välja antud ka Pronkskaru auhinda, kuid seda tehti vaid aastani 1956. (Die Berlinale) Viimastel aastale on Berliini filmifestivalil näidatud umbes 400 filmi ning külastajaid on olnud ligi 490 000, kes on festivali külastama tulnud pea sajast erinevast riigist. Festival saab ka väga suure meediatähelepanu osaliseks ning Berlinalet kajastab igaaastaselt mitutuhat ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale) Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa filmid Perspektive Deutsches Kino innovaatilised ja eksperimentaalsed filmid Forumis.
kunsti puhul jõuda absurdi tasemeni. Nüüd oleks aeg arutada kirjandusteose suubumisest filmiks, kirjaniku poolt kirjutatud romaani ülekandmisest filmikunsti, kinolinale toomisest. See tegevus on äärmiselt keeruline protsess, kuna filmipilt on sõnalisest pildist tuntavalt konkreetsem ja see muudab ahtamaks ja kitsamaks vaataja tõlgenduskäsitlust võrreldes kirjandusteose lugejaga. Kaamerarealism seab omaenese piirid ning see omakorda kitsendab filmivaataja fantaasiate mahukust. Ning vaevalt on alati leida filminäitlejaid, kes vastaksid ja sobiksid täpselt kirjandusteose tegelaskujudele või lugejate ettekujutustele nendest. Raamatust, kirjutatud sõnast filmi tegemine tähendab ikka teksti originaalist millegi säilitamist, millegi muutmist, millegist loobumist ja millegi juurde lisamist pildikeelde. Seda kõike saab kirjanduse ja filmi puhul lahendada aegruumi abil, mis annab piiramatud võimalused selleks.
[4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei ole eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta kõrvale esilinastused ja festivalid. [5] Muusika 1944
wikipedia.org/wiki/John_Williams, 14.03.2015 Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Film_score, 25.12.2015 Lisa 1 Küsitlus 131. lennule Tere! Mina olen 11. A klassi õpilane Alar Järvelaid ja teen uurimistööd teemal Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja muusika funktsioonidest filmides. Loodan, et küsimustiku täitmine on väärt paari minutit Sinu ajast. Huvitavat täitmist! Sugu Noormees Neiu Kui sage filmivaataja Sa oled? Ei vaata üldse Paar korda kuus Korra nädalas 2-3 korda nädalas 4-5 korda nädalas Rohkem kui 5 korda nädalas Millal sai filmimuusika alguse? 1890ndate algul 1910ndate algul 1930ndate lõpus 1921. aastal Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima? Publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, kuna puudus heli Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi sisu jutustamisele kaasa Filmiprojektorite poolt tekitatav müra häiris vaatajaid
annaabi.ee 
