Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas
BFMil on koduleheküljel väga põhjalik ja loogiline iseloomustus koolist nii eesti kui ka inglise keeles, mis peaks arusaadav olema erinevatele sihtgruppidele. BFMi lühitutvustus : Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs BFM-s on võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. Kooli oodatakse õppima kõiki aktiivseid ja loomingulisi inimesi, keda innustab soov ennast audiovisuaalkunstide ja meedia põnevas maailmas teostada. Õppekavad on koostatud nii, et paari aastaga omandatakse valitud erialal nii teoreetilised taustteadmised kui ka mitmekülgsed praktilised oskused
röntgenaparaate ja muid radioloogiaseadmeid. Majandusandmed. 2010. aasta seisuga oli Fujifilmi kapitali käive 2,182 triljonit (1012) jeeni. Kasum sellest 104,431 miljardit jeeni. Ettevõtte heaks töötab seisuga 2011 35 274 töötajat. (Wikipedia, 2013) Tootmine. Põhiline tootmine toimub Fujil Jaapanis. Väiksemad tehased on ka Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Euroopa Tilburgi Laboratoorium on suurim Fujifilmi tehas väljaspool Jaapanit. Seoses filmitootmise lõpuga ei toodeta 2006. aastast enam Tilburgis fotofilmi. (märtsis 2013 lõpetati ka tootmine Jaapanis.) Tehas on peamiselt kasutusel uute tehnoloogiate testimiseks ning seal valmistatakse praegu fotopaberit. Fuji fotopaberid on ühed hinnatuimad maailmas. (Fujifilm Europe) Fujifilmi peakontor asub Jaapanis, Tokyos. Põhiline arenduspool Fujifilmis on koondunud Jaapani pealinna, kus on lisaks peakontorile veel ka suur Uurimis- ja Arenduskeskus. Paiknevad Tokyo n-ö tehnopolis
välisfilmide alla ja tegi ettepaneku asutada riiklik filmifond, mis importfilmide kõrgendatud tollimaksust osaliseltki tagaks rahvusliku filmitööstuse arendamiseks vajalikud summad. Dokumentaalfilmide teemadena nimetas Luts väljapaistvate isikute ja ühiskondlikult kaalukate sündmuste jäädvustamist, rõhutas vajadust valmistada teadmisi populaariseerivaid filme Eesti ajaloost, loodusest, geograafiast jm. Põhimõtteliselt ühtusid need ettepanekud kõigi tollal Eesti filmitootmise ja –levi küsimuses sõnavõtnute soovitustega, mida edaspidi filmiala suunamisel ka arvestati. 1930. aasta sügisel linastus Theodor Lutsu järjekorras teine mängufilm „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis „käsitab sõdurite elu kõikides väeliikides“ ja mida tollal reklaamiti kui esimest eesti suurfilmi. Paraku pole film säilinud. 1931. aasta märtsikuus tuli ekraanidele Theodor Lutsu vaatefilm Eestist „Kas tunned maad..
Filmide hulgas on selliseid väärtusi nagu esimese eestlasest filmitegija Johannes Pääsukese ja tema poolt asutatud Estonia Film Tartus stuudios valminud esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja
Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid neid objekte, mida on aerofotol näha (näiteks on puude varjus olevaid maju raske stereos kaardistada, samuti on kaardistamisel kasutatud fotod 1-6 aastat vanad). Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel. Aerofotosid tehakse lennukitelt, kopteritelt või kuumaõhupallidelt. Neid kasutatakse kartograafia, arheoloogia, filmitootmise ning keskkonnauuringute otstarbel. Liigitus ¨ ülelennu laadi järgi: · ühekordne · marsruut- · lausmõõdistamist (nõutav piltide ülekate ühel rajal 60%, radade vahel 40%) ¨ kaamera optilise telje asendist · plaaniline (kaamera optiline telg ühtib loodjoonega) · perspektiivne (kaldne) (3) Aeropildistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) pikikattuvus peab olema vähemalt 60% ja põikikattuvus vähemalt 30%;
annaabi.ee 
