Filmindus Rasmus Eidapere Kool Lind 6.Klass Filmikeel Filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist. Kaader Kaader on filmi ja videotehnikas mahamängivate piltide jadas. Stseen Stseen on üks pilt, etteaste või lõik etendusest. Ühesõnaga Üks episood. Kunstiline Kujundus Kunstiline kujundus aitab luua filmi miljööd. Olenevalt filmi tegevuspaigast või ajastust
kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon. diktatuuri sekkumine kultuuriellu: NSVL-loominguvabadus, funktsionalistlikud hooned, futuristlik luule, Stalin: poliitilised tapmised, massirepressioonid, loominguvabadus kadus, range tsensuur. Hilter: lahkusid Einstein, Freud. saavutused ja leiutised:Film sai sünkroonse heli, uus filmikeel, dokumentaalfilmid, internatsionaalne stiil, tsellofaan, nailon, lennureisid,elekter.
Maailmafilmi ajalugu Tod Browning ) Miks keegi ei räägi Tod Browningust, legendaarse "The Unholy three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti
PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada. Eeldasid, et saavad teada, kas navahode filmikeel ja mõtlemiskeel on sarnane. Navahod filmisid 7 filmi. Projektis osalejad olid filmiga kui sellisega tuttavad. Worth ja Adair toovad välja, et enamus filmides olid pikad lõigud jalutamisest/liikumisest. Uurijad selgitavad liikumist navahode mõtlemisele omasena. Käitumises ei kajastu, aga on omane nende luulele ja legendidele. Navanhode keeles on palju liikumist väljendavaid verbe. Suurplaane nägudest eriti ei olnud, mis on kooskõlas käitumisega,
Kommunikatsioon on infoseoste loomine, töötlemine ning ülekandumine subjektilt subjektile, mille tulemusel neil kujuneb sündmuse või olukorra jagatud tähendus. Meedia on märkide kaudu kultuuris .ajalooliselt talletatud või teistelt inimestelt kogutud tähenduste vahendaja !Märkide ülekandmine .Meediumile on iseloomulik teatud tüüpi märkide kasutamisvõimalus või eelistus Igas tehnoloogial põhinevas meediumis kujuneb lisaks universaalsele loomulikule keelele oma (märksüsteem.(filmikeel Meedia kättesaadavuse ja kasutamis ning kommunikatsioonprotsesside korraldamise kindlal viisil tagavad teabelevi institutsioonid(kool, teater, ajakirjandus). Teabelevi on korraldatud, koosneb .inimestest, kellel on rollid, ressursid .Teabelevi institutsioonid arenevad ja muutuvad koos tehnoloogia ja ühiskonnas muutumisega .Meedia valib välja teemad, millest kirjutada, seda tuleb teha hoolikalt (Teabevajaduste liigid(üleval Süsteem 1 ja 2 mõtlemine
Worth organiseeris Navaho filmiprojekti Arizonanses Pine Springis, navaho on elujõulisemaid Ameerika indiaanigruppe, neil toimib hõimuvalitsus ja tugevusele on kaasa aidanud, see et nende reservaaadis on nii uraani kui ka naftat, ealt saadev tulu on aidanud hõimu tugevaks muutuda. Projekti eesmärgiks oli katsetada, mis juhtub kui anda kindlasse gruppi kuuluvatel inimestele kaamera ja lasta neil omal valikul teha film. (kõik olid valged kesklassi Ameeriklased) Et näha, kas nende filmikeel on teistugune, kas on seos mõtlemise ja filmitegemise vahel. Projektist võttis osa ka kultuuriekspert John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navahode kohta oli olemas päris palju enograafilist materjali, oli uuritud erinevaid aspekte nende ekultuurilisest käitumisest. Loodeti, et kui on olemas toetav materjal siis see aitab hinnata erilise filmikeele olemasolu v siis mitteolemasolu. Kogukonnas elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored ja neil ei olnud kogemust
nimelises külas, mis asub Navaho reservaadis kes on Põhja-Ameerika suuremaid ja elujõulisemaid indiaanigruppe, neil on hõimuvalitsus; reservaadis on uraani ja naftat, maavarade kaevandamise tulud on aidanud hõimu tugevdada. Eesmärk uurida, mis juhtub kui anda mingisse kindlasse gruppi kuuluvatele inimestele kaamera kätte ja lasta neil teha oma film, mis on siis tulemus? Kas on võimalik öelda, et erinevates kultuurides tulevad filmid teistsugused, kas filmikeel on erinev. Projektist võtsid osa ka antropoloog John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navaho'd valiti, kuna nende kohta oli olemas palju etnograafilist materjali, neid oli varem palju uuritud. Loodeti, et see aitab adekvaatselt hinnata erineva filmikeele olemasolu. Pine Springs oli kindlate piiridega kogukond, seal elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored (17-25-aastased) ja üks vana. Kellegil polnud kokkupuudet filmitegemisega. Eesmärk
annaabi.ee 
