15-aastased 15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15-aastaste eludes kõige tähtsam? 15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika. Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg kä...
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses,
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida
Äärmuslikud muutused on loonud sobilikud tingimused Eesti koostööks ja integratsiooniks (lõimumiseks) Euroopa Liiduga. Toetuste andmist alustati PHARE programmi raames. Järgmine samm põhjalikuma integratsiooni suunas astuti vabakaubanduslepingutega. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1995. Aastatel 1994 1995 pidas Eesti Euroopa lepingu (assotsiatsioonilepingu) läbirääkimisi. Euroopa leping Euroopa Liiduga kirjutati alla 14. juunil 1995. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis sellise lepingu ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping põhineb osaliselt Eesti ja Euroopa Liidu vahelisel vabakaubanduslepingul. Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu. Vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa. 24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komi...
Oleme muutuste kiirteel 21. sajand on endaga kaasa toonud palju uut ja huvitavat. Viimaste aastatega on ühiskonnas toimunud palju muudatusi. Kõik protsessid liiguvad kiiremini kui kunagi varem. Iga muutus toob endaga kaasa nii head kui halba. Millised eluvaldkonnad on muutunud eriti kiiresti? Elutempo kiirenemises mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Kahekümne aastaga oleme astunud sammu tehnikamaailma, kus igal pool näeme masinaid. Arvutisüsteemide abil on võimalik teha kiiremini teha vajalikke töid, sest tegevused toimuvad automatiseeritult. EMT statistika põhjal on 71% ostetud telefonidest nutitelefonid. Isegi väikeste laste jaoks on telefon vajalikuks muutunud. Tehnika areng ja levik on pannud meidki kiiremini mõtlema ja tegutsema, sest korraga toimetame mitmel pool. Tehnoloogilised lahendused teevad meie elu lihtsamaks ja kiiremaks.
Kas me oleme tolerantsed? Austatud kaasõpilased! Minu ülesanne on teid siin veenda selles, kas me oleme tolerantsed? Kõigepealt räägiks, mis see sõna üleüldsegi tähendab. Tolerantsus ehk sallivus on inimese omadus leppida teistsuguste arvamuste, hoiakute, uskumuste ja kultuuridega. Sallivus ei pruugi tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid üldreeglina sisaldab respekti. Väga suured lahkhelid on erinevate usuinimeste vahel. Kõik oleneb usust, kas on mitu jumalat lubatud või ei. Aegadest aega on see nii kujunenud, kuid loodame, et see paraneb.
Teised alkoholitarbimises-Kas uhke koht? Eestis räägitakse väga palju alkoholist, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Miks on see nii ohtlik? Vägijook mõjutab: tervist, suhteid, varajast suremust ning kuritegevust. Eesti on alkoholitarbimise poolest Euroopas Tsehhi Vabariigi järel teisel kohal. Tekib küsimus, kas me oleme selle üle siiski uhked? Alkohoolsete jookide tarvitamisega kaasneb palju probleeme. Piisab ainult pits käraka maitsmisest ning võib tekkida sõltuvus. Liigne pruukimine tekitab ka haigusi, mis võivad olla isegi surmavad. Tarbmine kahjustab maksa, tekib alkoholimürgitus, mis omakorda põhjustab psüühika- ja käitumishäireid. Alkohol kahjustab nii aju kui ka organismi ning võib tekitada depressiooni.
Joosep Seppi 10.a klass Kose Gümnaasium Arvamus mängufilmi "Siin me oleme" kohta Enamik eestlasi teab Sulev Nõmmiku lavastajakäe all 1979. aastal valminud muusikalist mängufilmi "Siin me oleme", mis on kindlasti viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti üks populaarsemaid komöödiafilme. Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" alusel kirjutas filmile stsenaariumi Enn Vetemaa ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..." . On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde
Oleme unustanud jõulude tähenduse Kuna jõulud on alles tulemas, siis meenub mulle ikka ja jälle eelmistest jõuludest seda, kuidas inimesed närveerivad, ostavad paaniliselt kingitusi ning televiisor on kommertsreklaame täis. Minu meelest on jõulud hoopis midagi muud kui kingituste meeletu reklaamimine, ostmine ja kinkimine. Jõule on tähistatud tuhandeid aastaid terves maailmas ning see on tähtis traditsioon. Seda kirjandit kirjutades on järgmiste jõuludeni veel julgelt üle nädala aega, siiski näen ma juba igal pool inimesi, kes käivad erinevates poodides ringi, korv tulevasi kingitusi ja mänguasju täis. Neid inimesi jälgin ma tihti suure uudishimuga, kuna alati on kellelgi laps poes kaasas ning nõuab ja soovib seda ja teist jõuluvanalt. Paljud inimesed kipuvad unustama jõulude tegelikku tähendust ning enda majanduslikke võimalusi. Jõulud on viimasel ajal kiirlaenu andjate mesinädalad, kuna ikka ja jälle leidub...
Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi. Mõned inimesed mõistavad kui nad on midagi halvasti teinud, aga teised seevastu ei mõista või lihtsalt ei taha seda endale tunnistada, et nad on midagi kurja teinud. Ise proovin kurjusest nii palju eemale hoiduda kui võimalik. Nagu ka pealkiri ütleb mina ja kurjus oleme vaenlased. Olen alati head teistele soovinud ja kurjus ei meeldi mulle kohe üldse ja see olen tõeline mina ning ma ei hakka teesklema seda, kes ma ei ole. Kurjusega ei saavutata midagi, see vaid raskendab inimeste suhteid ja hiljem võib seda väga rängalt kahetseda. Soovitan olla tolerantne teiste suhtes, sest kurjusega ei saavutata midagi ja teised suhtuvad sellesse austusega. Nagu ka vanasõna ütleb: Ära tee teistele seda mida sina ei taha, et sulle tehakse.
Kes me, eestlased, tegelikult oleme? Me oleme üks huvitav rahvus – eestlased. Väikerahvana oleme maailmas tänaseks päevaks üsna palju kuulsust kogunud. Töötasin terve suve Tallinna sadamas kruiisiterminalis, kus suhtlesin igapäevaselt mitmete turistidega eri rahvustest. Ühel hommikul küsis minult abielupaar San Diegost, et milline on üks tavaline eestlane. Mul tekkis vastamise ning selgitamisega algul probleeme. Hiljem lõunapausil jäi see mõte hinge kriipima ja ma pärisin antud küsimust endaltki. Milline on siis tüüpiline eesti rahvusest inimene?
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus................................................................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Carina Peet Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014)
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega. Keel, mida kasutatakse elektroonilistes seadmetes, on valdavalt inglise keel, mõne puhul vene keel, ent väga vähestes juhtumites kohtab arvutit või e-lugejat, mille sea...
Uus arvutipõlvkond põhineb elu algmaterjalil Maailma protsessoritootjad pingutavad pidevalt, et järgmise põlvkonna protsessoriga purustada senised kiirusrekordid. Varem või hiljem jookseb aga see võidujooks umbe. Sein on ees, kust pole võimalik enam edasi minna. Praegu kasutatavate, ränil põhinevate mikroprotsessorite puhul jõuab lihtsalt kätte piir, mil nende mõõtmeid pole võimalik enam kärpida ning töökiirust kasvatada. Vaja on uut materjali, mis võimaldaks valmistada veelgi kiiremaid arvuteid. Tundub uskumatuna, aga teadlased on uue põlvkonna mikroprotsessorite puhul pööranud pilgu aine poole, millel põhineb kõik elav. Iga elava organismi sees on peidus miljonid looduslikud superarvutid. Desoksüribonukleiinhape, ehk DNA, mille molekulidest koosnevad meie geenid, võimaldaks potentsiaalselt teha arvutusi palju kiiremini kui ükskõik milline praegu inimeste kätega ehitatud superarvuti. Kui DNA integreerida arvutiprotsessorisse, ehk bio...
Suhtlemine muutub- hea või halb? Suhtlemine on väljend, mis ei ole mitte kellelegi meist võõras. Pole vahet, kas sa oled eestlane, sakslane või aafriklane- me kõik tervitame oma sõpru neid nähes ning soovime õhtul oma lähedastele ,,head ööd". Aga need väljendid on vaid mõned üksikud sõnad, kõik muu, mis jääb ,,tere hommikust" ning ,,head ööd" vahele, on pidevas muutumises. Meie sõnad näitavad, kes me oleme- kas siis meie muutume koos suhtlemisviiside muutumisega? See, mis meie jaoks on tänapäeval suhtlemine, paneks meie vanavanemad vaid silmi pööritama- messenger oleks nende jaoks ilmselt sama, miks raketiteadus. Kuid meie jaoks on see osa elust, mistõttu veedavad inimesed tänasel päeval reaalselt rääkides vähem aega, kui virtuaalselt. Kui küsimus on mugavuses, siis ei ole messengerile vastast, aga mida see endaga kaasa toob
Ei piisa ainult... Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata Immanuel Kant Juba sajandeid on inimkond pidanud sõdu jõukuse ja võimu pärast. Raha ja edukus on paljudele number üks prioriteediks, isegi kui me ise seda ei tunnista. Ühest küljest on raha väga vajalik asi, kuid kas piisab ainult sellest, et olla õnnelik ning elada täisväärtuslikku elu? Üks eesmärke tänapäeva ühiskonnas on see, kuidas teenida aina rohkem ja rohkem raha ning kuidas jõuda aina kõrgematele positsioonidele töökohal
Ning ilmselt poleks meil selleks ka mingeid võimalusi, mis meil täna on. Meil on ühtne turg, 13 liikmesriigis kasutusel olev ühisraha euro ning meist on saanud üks maailma suuremaid kaubanduspartnereid. EL-i ainulaadse "pehme jõu" tõttu tuntakse tema suhtes rahvusvahelisel areenil märkimisväärset lugupidamist ning tal on võimalik maailmas toimuvaid sündmusi otsustavalt mõjutada. Euroopa Liit on tähendanud paremat elu-, töö- ja hariduskvaliteeti. Oleme loonud Euroopa viisi asju ajada, mis ei ole ei Ameerika, Venemaa ega Hiina viis. Meil on sotsiaalse mõõtmega turumajandus ja jätkusuutlik areng. Kuid Euroopa ei tähenda vaid turgu ja kauplemist. Euroopa viis on meile andnud ka soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase poliitika ning inim- ja kodanikuõiguste enneolematu kaitstuse. Lühidalt paljude eurooplaste jaoks on liit tähendanud lootust ja võimalusi.
Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega oma ELiga liitumisel saadud reformikogemusi. Soovime, et stabiilsus ja rahu leviksid senisest 27 liikmesriigist kaugemale. Laienemises peame ühiselt jätkama võimalike tulevaste liikmesriikide julgustamist ning vältima neid demotiveerivaid samme. Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist. Eesti saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare, mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud
saastamispiirangutest, mis mujal kehtestatud on. Üha vähem pööratakse tähelepanu valmistatu kvaliteedile. Kui kunagi võis kingitud või ostetud ese vastu pidada aastaid, ehk isegi aastakümneid, siis nüüd oleks see tõeline ime. Selle arvelt saab muidugi jälle kasu katki läinud eset, mida ei saa parandada, on lihtsam minema visata ning uus osta. Me võime küll nuriseda taolise raiskamise üle, ent loomulikult oleme ka ise selles süüdi. Paljud meist teevad vähe olukorra parandamiseks. Kas on vaja peavoolu survel iga paari kuu järel vahetada oma mobiiltelefoni või hoolt kanda selle eest, et seljas oleks viimase moeröögatuse järgi rõivastus? Vähesed tunnevad huvi, kas on kõik jäätmed korralikult sorteeritud ning ohtlikud materjalid õigesse kohta toimetatud. Raiskamist võib jälgida kasvõi pakendamisel milleks olla
Veelgi enam, järjest rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui pelgalt välispoliitika, kui lihtsalt osalus ühes rahvusvahelises organisatsioonis. See on kui ühe pere liikmeks olemine. See on täiendav tase meie riigisisesele otsusetegemisele. See on järjest enam meie rahva identiteedi ja tulevikunägemuse lahutamatu osa. Euroopa Liit on meie ühine projekt ja edu nimel oleme töötanud koos 26 ülejäänud liikmesriigi ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti on omandanud Euroopa-meelse ja konstruktiivse liikmesriigi maine. Eesti suuremate saavutuste hulka möödunud aastast kuulub just nimelt raskete vaidluste järel sõlmitud kokkulepete sünni juures tehtud konstruktiivne panus sellega peetakse silmas nii reformilepingu mandaati kui ka energiaeesmärke.
Ohte, mis ümbritsevad meid internetilehekülgedel ja seda ka eesti enda noorte lehel www.rate.ee. Kuid see oli kõigest ainult üks saatelõik. Kas sellest piisab, et ära hoida järgnevad tragöödiad? Tänapäeva keskmine eesti noor, kelle elu keerleb peale õppimise ja hobide ka mitmete interneti suhtlusportaalide ümber, ei taju ilmselt oma igapäevase internetis suhtlemise ohtlikust. Me tihti ise ei teagi, kui kaitsetud me tegelikult oleme, kui kergeks saagiks pedofiilidele ja teistele väärastunud mõttemaailmaga inimestele.
Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita, enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia. Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga. Ennustamine on tänamatu amet, aga riigi tulevast positsiooni ja arengutaset on võimalik ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase
Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir Maal elab palju inimesi, nüüdseks juba üle 7 miljardi. Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kuts...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Resetnikova Essee Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud Aines: AKJ6329.YK Euroopa õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: Peeter Järvelaid Tallinn 2018 ,,Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks." 1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes
Mõiste kadunud põlvkond tuli kasutusele pärast seda, kui I maailamsõjast ellu jäänud noored ei leidnud enam oma kohta ühiskonnas. Erich Maria Remarque kirjutab neist: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed - ma usun, me oleme kadunud." I maailmasõja ajal kadunud põlvkonnaks peetud inimised on tänaseks kõik surnud, kuid peale on kasvamas uus põlvkond kadunud inimesi. Üheks uueks kadunud põlvkonnaks võib nimetada kogu Euroopas hetkel probleeme tõstatavaid pagulasi. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast
Tere hommikust, armsad ja austatud õpetajad, hea koolipere! Ma loodan, et siinviibijatest ei pea keegi pikalt mõtlema ega arutama, miks me täna hommikul oleme kogunenud siia saali. Täna on see päev, kus me pöörame õpetajatele suuremat tähelepanu kui me oleme seda harjunud igapäevaselt tegema. Oleme harjunud neid võtma iseenesest mõistetavalt ja just nimelt täna on meil võimalus kõikidele õpetajatele soovida õnne nendele pühendatud päeva puhul, soovides neile kõike paremat edaspidisteks kooliaastateks, mida on kindlasti ees ootamas veel palju. Kindlasti õpetaja töö pole kerge ning seda saavad meie abituriendid täna ka omal nahal tunda. Õpetaja on inimene, kes on meile tervel kooliteel teejuhiks. Hea õpetaja aitab kujundada
1) Miks on jumal ainult võimeline looma? 2) Kas ülim tähtsus ja headus saavad olla kooskõlas? 3) Kas jumalas peitub ülim õiglus? Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Leibnizi tekstist loeb ka välja, et me kõik oleme pisikesed versioonid suurest Jumalast, tähendab see seda, et meie lastele oleme meie jumalad ja suure Jumal ise on vaid maailma Looja, kes pani algselt palli veerema ja edasine jäi saatuse hooleks. Järsku Jumal pani mitu palli veerema ja meie oleme miskit, teistesse lõi ta ainult eimiskit, mida meie ei näe? Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Maria Rebeca Soomaa.
Maailm on valla minna või mitte? Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid, kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu
Arvamuslugu Arvamuslugu on kirjutatud Äripäeva artikli ,,Prantsusmaa : Euroopaliit vajab ühtseid põhimõtteid''. Teema valisin sellepärast, et oleme Euroopa liidus, äsja 2011 aastast läinud üle ühtsele valuutale EL liidu liikmesriikidega. Mina arvan, et tänane majanduslik olukord Euroopa liidu liikmesriigina ei ole sugugi kerge, üha enam räägitakse majanduskriisist kui möödunud nähtusest, kuid tegelik olukord on selline, et Euroopa liidus ilmneb järjest enam väga suurte võlgadega riike. Ühesõnaga tegemist on võlakriisiga, mis on pannud Euroopa liidu tugevana toimimise
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja
Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi ha...
Kui nimetada kogu inimajalugu iseloomustavaid nähtusi, siis üheks tähtsamaks neist võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pideva...
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi.
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu.
religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis kiirendas ühiskonna arengut. Kahjuks oli (ja on) religioon ka üheks peamiseks sõdade põhjustajaks, mis on mitmel korral viinud rahvaste kultuuri madalseisu. Kuna iga usundi esindajad on kindlad, et just neil on õigus, on lahkhelid kerged tulema. Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest. Võib öelda, et valgustatus, mis usuga kaasas käib, on religioonile teinud karuteene. See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud. Usundite alustalad on kõikuma löödud enam kui kunagi varem. Isegi katoliku kirik pidi tõdema, et Maa ei ole lapik ning Päike ei tiirle ümber selle. Tänapäeval jääb kirikuga seotud inimesi aina vähemaks. Kultuuriruumiti see muidugi erineb
Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest vastutate ainult teie ise. Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele.
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval.
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud.
Lõpukõne lugupeetud õpetajad,kallid lõpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad on jõudnud kätte see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, peame jätma hüvasti meie kooli ja koolikaaslaste. Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega,
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad,
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on
Hea õpetaja Kõigil inimestel on midagi ühist. Peale inimestele loomupäraste omaduste ja väljanägemise, on kindel, et me kõik oleme ebatäiuslikud, luust ja lihast inimesed. Siiski on iga elusolend omamoodi ja erineva isiksusega. Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada
annaabi.ee 
