Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. Õige! Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige! märk äravalitusest, igavesele elule määratusest B. ? vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks Max Weberi...
kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned
teisele. Periood, mille jooksul valgus valgus on laine või osake, on kriisiperiood, ajajärk, kus miski oli korrast ära ja see lõppes assel lainemehhaanika arenemisega, et valgus on nii lainetest kui ka osakestest erinev enesekooskõlaline kategooria. Seega ümberlüsitustega teaduses kaasnevad paradigma muutused ja ei saa oodata, et teadlased tunnistaksid neid muutusi otseselt. Nüüdisaegsed uurimused mitmes filisoofia, psühholoogia, ligvistika ja isegi kunstiajaloo valdkonnas viitavad kõik koos, et see traditsiooniline paradigma on kuidagi vääratunud. See ebaõnnestunud kokkusobivus tegelikkusega on üha ilmsemaks tulnud teaduse ajaloo uurimisel, millele siin on paratamatult pööratud meie peatähelepanu. Henri Kompus EI-12B
sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on
Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on
Teine arvamus - Väärtushinnang ei ole kunagi objekiivne ainult subjektiivne. Me omastame objektile väärtust, kui ta võib meile midagi anda. 34Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Atropotsentrism- peab kõige tähtsamaks inimest, kõik on loodud inimese jaoks, kõik ressursid on tema tarbimise jaoks. Iseväärtus on inimesel, loodusel on utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 35Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filisoofia traditsioonist: Jumal lõi inimese oma kuju järgi ning kõik muu on vaid inimese tarbeks 36Inimesel on iseväärtus, loodusel utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 37Kirjelda biotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 38Biotsentrismi järgi pole evolutsiooni tipuks mitte inimene (mis on antropotsentristlik seisukoht), vaid bioloogiline elu. 39Iseväärtus on üksikorganismidel, looduses on indiviidil iseväärtus, inimene on üks võrdete hulgas
oli Aleksander Suur (Makedoonia kuningas). vormiõpetus: aristoteles leidis et igal asjal on olemas sisu ja vorm. Vormi peab tähtsamaks, vorm on aktiivsem sisu passiivsem. põhjusõpetus: 4ja tüüpi põhjusi 1)aineline nt pintsak 2) materjal millest thehtud, aine 3)vormiline erinevad varjandid pintsakul 4) mõjutav põhjus .- nt tööstuslik robot, kes on valmis teinud. 4) teleloogiline (otstarbekuse õpetus) pintsakul peab olema otstarve Aristotelese ühiskonna filisoofia: tema analüüsis ka erinevaid riigivorme (nagu õpetaja Platon). Kõige parem on, kui võtta erinevatest riigivormidest üle parimad jooned ja nad endal ühendada. Inimene on poliitiline loom (zoon politicom) . sotsioloogilisest aspektist mõtles ta selle all seda, et inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis 10 ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed
annaabi.ee 
