Aristoteles seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Demosthenest Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest, kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel
vastab asjade tegelikule olukorrale: on võimatu rääkida olulistest asjadest kergelt, kuid pidulikult pisematest. (Nechunaeva 1999: 11-12) 5. Demosthenese Demosthenese (384-322 eKr) kõnesid on säilinud 60 ringis, nende karmi ja asjalikku stiili iseloomustab varjatud jõud ning kirglikkus. Erilist huvi pakuvad tänapäevalgi Demosthenese kolm teravat poliitilist süüdistuskõnet Makedoonia kuninga Philippos II ekspansioonitaotluste vastu. Hiljem hakati neid kõnesid nimetama filipikateks. Demosthenes kutsus nendes kõnedes kreeklasi ühinema, meenutas Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust ning kõneles sügava pettumusega tolleaegse demokraatia müüdavusest. Kõnedel oli Ateena rahvale väga suur mõju. Seda tunnistas ka Philippos ise. (Prits 2002: 9-10) 6. Cicero Cicero (106-43 eKr) on tuntud tänapäeval eelkõige kõnemehena, kuid vaadeldes tema poolt kirjutatud traktaatide mõju läbi aegade, on tehtud järeldusi tema mõjust ka
süstematiseeris neid Hippokrates kuulus arst, arstiteaduse rajaja -> Hippokratese vanne -> arsti kutse-eetika peamised nõuded Perikles Ateena väejuht ja riigimees, tema juhtimisel kujunes välja akropol, tema ajal peeti enamasti edukaid sõdu Demosthenes suur kõnemees, pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu Philippos II ajal. Seepärast nimetatakse selliseid poliitilisi kõnesid filipikateks. Usund: Kreeka jumalad olid antropomorfsed (st inimese moodi seest ja väljast), kindlat jumalate arvu, on raske määrata, sest samalaadne jumal võis kanda mitut nime ning kreeklased võtsid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks. Delfi oraakel vanakreeka pühamu Parnassose mäejalamil, kus inimesed käisid, et saada Apollonilt küsimustele vastuseid Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal, vanakreeka mütoloogias peajumal
poliitilised kõned ja kohtukõned (Demosthenes kohtukõnesid saab jaotada omakorda nn poliitilisteks ja mittepoliitilisteks protsessideks) * Tegutses ka logograafina Kõige tuntumad on Demosthenese kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada ning ambitsiooniks oli kõik Kreeka alad vallutada. * Demosthenese kõnesid Philippose vastu nimetatakse filipikateks, milles on saanud üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele (ka Cicero kirjutas nn filipikaid): * 3 Olynthose kõnet (Olynthos Ateena liitlane, keda Philippos ründas) * 3 kõnet Philippose vastu * Rahust * Olukorrast Chernesosel (Kuulsaim kohtukõne (poliitiline protsess): "Pärja kõne Ktesiphoni kaitseks") Demosthenese kohta palju legende, ideaalne kõnemees, nt harjutas kõnesid tormise mere juures, et häält kõvemaks muuta. 74
Demosthenes – Vana-Kreeka kõnemees ja riigimees, Ateena kodanik. Tema kõned on omaaegse kreeka kultuuri suursaavutus ning aitavad mõista tollast poliitikat ja kultuuri. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Ta pidas Makedoonia kuninga Philippos II vastu mitu teravat kõnet, mida hakati nimetama filipikateks. Tema organiseeritud oli Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta, et juhtida kreeklasi taas makedoonlaste vastu, kuid sai lüüa ning otsustas mürki võtta, et mitte vangi langeda. (3) Diocletianus – Rooma keiser aastast 284, tal õnnestus kehtestada taas kord ja rahu kogu Rooma riigis