Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje. Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada. Galaktikate filamendid Universumi kärgstruktuuris. Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased jooned märgivad filamente. Elliptiliste galaktikate pöörlemistelgede jaotus filamentide suhtes. Jaotus näitab, milline on nurk (täpsemalt nurga koosiinus) galaktikate pöörlemistelgede ja filamendi telje vahel
must, pigistamisel lagunev kera. Märguvuskatses ei imanud kangas vett väga hästi ning oli endiselt osaliselt kuiv ka peale minutit. Selline kiudude ka kanga käitumine on omane villasele kangale. II kangas Katsete tulemusena võib järeldada, et tegemist on keemilistest kiududest valmistatud kangaga, hõbeniidi näol on tegu anorgaaniliste metallkiududega. Misoskoobi all kiude uurides pole näha ei soomuseid ega säbrulisi kohti, seega tegemist on sünteetilise kiu filamentidega. Päris lõpliku otsust oli keeruline teha, kuna põletuskatse järgselt võib olla tegu nii polüakrüüliga kui ka nailoniga. Välistada ei saa isegi kloorkiudu, kuna põlemisel süttis kiud kiiresti, järgi jäi must jäik tomp, mis on iseloomulik mitmele keemilisele kiule. III kangas Katsete ja analüüsi põhjal võin teha järeldust, et tegemist on 100% polüestrist kangaga. Järeldust saab teha mikroskoobi foto (Foto 8) ja katsete järgi. Nii põlemis- kui ka märguvuskatses käitusid
konkurentseteks inhibiitoriteks seostumisel kandjavalkudega (trijoodbensoehape e TIBA, in vivo teatud flavonoidid, näiteks kvertsetiin). Looduslikud flavonoidid on seega auksiini transpordi regulaatorid mida tõestab ka flavonoidide sünteesi mutantide auksiini jaotumise muutus taimes.Samuti pärsivad transporti hingamise inhibiitorid, sest transport on sekundaaraktiivne. IAA kandjavalgud-eksportijad on kodeeritud PIN geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. Kiire vesikulaarne tsükliseerumine võimaldab auksiini kandjavalkude lokalisatsiooni muutumist muutuvates keskkonna tingimustes.( IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) Auksiini füsioloogilised toimed Rakkude venivuskasvu stimuleerimine
Tropomüosiini molekuliga on seostunud proteiin troponiin. Troponiinil on mitu Ca +2 seondumiskohta. 2. Närvisignaal antakse AP kujul sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile → Ca +2 vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist 3. Vabanenud Ca+2 seondub troponiiniga → troponiini ehitus muutub → tropomüosiini molekuli asukoht muutub → aktiini molekulil avanevad müosiini seondumiskohad. 4. Müosiini pead seostuvad aktiini filamentidega → müosiini pea paindub, ja toimub aktiini filamentide “libisemine” müosiini filamentide suhtes 5. ATP seostub müosiini peaga → aktiini ja müosiini side katkeb ja filamendid eralduvad teineteisest 6. ATP hüdrolüüsub, vabaneb energia, mis suundub müosiini peadesse ja need pöörduvad lähteasendisse 7. Kui Ca+2 pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis see eraldub troponiinist → tropomüosiin katab taas müosiini seostumiskohad aktiini molekulil → lihas lõtvub
adhesioon (sceplenije) – nende süstematiseeritud ekspressioonimuster tagab kudede differentseerumise embrüogeneesi käigus. Epiteelis moodustub kadheriini ankurliidustest (ja nendega seotud rakusisestest aktiinifilamentidest nn adhesioonivöö (zonula adherens). Adhesioonivöö koordineeritud (ja mootorvalkude poolt vahendatud) kontraktsioon on aluseks kõigi toru ja kerakujuliste organite morfogeneesis. Omaette grupi moodustavad intermediaarsete filamentidega (nt keratiiniga) ühenduses olevad nn ebatüüpilised kadheriinid (desmogleiin, desmokolliin). Nende põhifunktsiooniks on rakkude sidumine ja koele (nt nahale) mehhaanilise tugevuse andmine. Pemphigus e villtõbi Haruldane (1:1000000) autoimmuunhaigus, mille puhul tekib immuunsüsteemi reaktsioon normaalse kehavalgu – desmogleiini vastu. Keratinotsüütide vahelised liidused hävivad, mis väljendub villidena nahal ja limkaskestadel. Raviks – vedelik ja elektrolüüdid, immuunsupressandid
Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte apikaalses meristeemis praktiliselt ei sünteesita. 51. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes? Auksiini liikumine toimub kandjavalkude abil. IAA kandjavalgud-eksportijad on kodeeritud PIN geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. (IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) 16 52
annaabi.ee 
