sünnijärgselt. Vastsündinutele, kellel ei olnud looteeas aniisiga kokkupuudet, aniis ei meeldinud. 10 11 5. SÜNNITAMINE Esmasünnitajatel on loode juba mitu nädalat enne sünnitust oma pea ettepoole painutanud, nii et tema lõug on vastu rinda. Nüüd on kukalsee osa peast, mis asub emakakaela suudme ees. Samuti on loode vaagna sissepääsu kiilunud, nii et välisel läbivaatusel ei saa ämmaemand enam lapse pead liigutada. Seda nimetatakse loote pea fikseerumiseks. Niimoodi on laps sünnituseks valmis. Korduvsünnitajatel liigub loode nii vaagna sissepääsu alles sünnitustegevuse alguses.12 Kaks-kolm nädalat enne sünnitust laskub emakapõhi veidi allpoole, naise hingamine muutub kergemaks ja südametegevus aktiviseerub. See tähendab, et loote pea on laskunud vaagnale. Sel perioodil emaka tundlikkus suureneb, naine tunneb ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Emaka 10 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26 11 http://www
Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam/tahkem) reguleerib biomembraanide tööd. Fosfolipiidid täidavad struktuurset funktsiooni ka vere lipoproteiinides, moodustades seal hüdrofiilse pinna, aitamaks lipoproteiinidel lahustuda plasmas. Kõikides biomembraanides leidub ka kolesterooli tugevdab ja jäigastab poolvedelat rakumembraani kaksikkihti (oluline membraansete valguliste kandjate, pumpade, retseptorite jne sobivaks fikseerumiseks ja funktsioneerimiseks). 4. Kaitsefunktsioon · termoregulatsioon - nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) kaitseb organismi jahtumise eest tänu väikesele soojusjuhtivusele. Eraldi tuleb rõhutada nn pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on
Membraanis on küllastatud (tahkem) ja küllastamata (vedelam) rasvhappeid lipiidides võrdselt → nende vahekorra muutus mõjutab membraani olekut tahkema ja vedelama oleku vahel. Membraaniolek aga reguleerib temas olevate retseptorite, kandjate talitlust. Membraanis leidub kolesterooli, mis asub hüdrofoobses osas. Kolesterool moodustab membraanis jäigad piirkonnad, mis on olulised membraanis paiknevate valguliste kandjate, pumpade, retseptorite fikseerumiseks. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt (perifeersed valgud) või läbivad membraani (transmembraansed, integraalsed). Perifeersed osalevad rakkudevahelises kontaktis, transmembraansete valkude (ioonpumbad, kandjad) hulk sõltub membraani aktiivsusest – nt metaboolselt aktiivsetes mitokondrites kõrge. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes (glükoproteiin) või lipiidides (glükolipiid) ja reeglina paiknevad membraani välispinnal
Ühesõnaga kui AA genotüübi kohasus on kõrgem kui aa genotüübil siis fikseerub A alleel kui AA genotüübi algsagedus on suurem, võrdne või natuke väiksem kui aa genotüübi algsagedus. Kuid kui AA genotüübi algsagedus on väga madal, siis olenemata kas kohasus on kõrge või mitte A alleel ei fikseeru. Mida väiksem on AA genotüübi algsagedus, seda kauem aega läheb A alleeli fikseerumiseks. 2) Kui aa genotüübi kohasus on kõrgem siis toimub kõik vastupidi 3) Kui mõlemaid on võrdselt ja kohasus on võrdne, siis ikkagi fikseerub üks alleelidest. 4) Kui kõikide genotüüpide kohasused on võrdsed (AA, Aa ja aa) ja AA, aa genotüüpide sagedused on võrdsed ja mingi väike hulk on ka Aa genotüübiga isendeid, siis jääb A alleel polümorfseks ka väga pika aja jooksul
Seda eriti ida-Soomes. Hardy-Weinbergi tasakaal (HWT) ei kehti väikeste populatsioonide puhul, kus toimib GT. Suurtes populatsioonides jäävad geenide sagedused ~konstantseiks, samuti seega genotüübid - st. kehtib HWT. Väiksese populatsioonis läheb asi võnkuma. Ilma analüüsita võiks ju arvata, et need võnked tasakaalustuvad pikema ajalõigu jooksul ja HWT, kuid lähem vaatlus näitab, et see pole nii - juba ülalpool mainitud tendents mingi alleeli fikseerumiseks rikub tasakaalu pöördumatult. Seega - HWT on küll kena lähendus, kuid yuleb teada, kus ja millal teda tarvitada tohib. Homosügootsuse teket saab ennustada sealjuures kvantitatiivselt. Loobudes siinkohal tuletamisest, on võimalik näidata, et heterosügootsus väheneb kiirusega ~1/2N põlvkonna kohta. Samas - polümorfism ei pruugi siiski kuhugile kaduda - teda taastoodetakse pidevalt uute mutatsioonide tekke läbi. Ka see on kvantitatiivselt kirjeldatav, kui me teame kiirust, millega
annaabi.ee 
