2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil. Fiiberoptiline kaabel koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust. Fiiberoptiline kiud koosneb omakorda kolmest kihist: 1) Sisemine kvartskiud ehk südamik (core). Kvartskius liigub valguslaine. 2) Südamikku katab optiliselt hõredamast materjalist kattekiht (cladding). Kattekihi eesmärgiks on peegeldada valguslaine tagasi südamikku. 3) Kattekihti katab väliskate, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest.
...................................................................................................................... SISSEJUHATUS Kuna tänapäeva infoühiskonnas on inimestevaheline suhtlemine äärmiselt oluline, siis selle tulemusena valisin referaadi teemaks valguskaablid. Tutvustan lühidalt, mis on valguskaabel ning milline on tema ajalugu. 3 VALGUSKAABEL Tuntuim kaabel tänapäeval on fiiberoptiline kaabel ehk valguskaabel. Mööda seda ei edastata infot mitte elektrisignaalidena, vaid hoopis valgusimpulsina - see võimaldab üle kanda hoopis suuremaid infomahte, kui mistahes elektrisignaalil põhinev kaabel. Valguskiu keskmine läbilaskevõime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil. Fiiberoptilise kaablikiu
Valguskaabel 4 Kaabli välikihiks kasutatakse teflooni ja PVC-d. Keeviar aitab anda kaablile tugevust. Plastikust kate kaitseb sisemist kihti. Sisu on kas plastikust või klaasist silinder. Ühendamiseks kasutatakse ST või SC pistikut. Kaablite võrdlus Spetsifikatsioon Kaabli tüüp Max pikkus 10BaseT UTP 100 meetrit 10Base2 Peen koaksiaal 185 meetrit 10Base5 Jäme koaksiaal 500 meetrit 10BaseF Fiiberoptiline 2000 meetrit 100BaseT UTP 100 meetrit 100BaseTX UTP 220 meetrit
11 1.1 Meedia Olulise osa Ethernetvõrgu disainimise juures moodustab sobiva meediumi valik arvestades keskkonnaga, millesse Ethernetvõrku plaanitakse installeerida. Etherneti puhul kasutatav meedium jaguneb nelja peamisse tüüpi: nn. thickwire (10BASE5 standard), koaksiaalkaabel (10BASE2), varjestamata keerupaar(UTP-unshielded twisted pair, 10BASE-T) ja fiiberoptiline kaabel (10BASE-FL). Selline lai valik meediume peegeldab Etherneti arengut ja ka tema puhul kasutatava tehnoloogia paindlikkust. Esimesi kaabeldussüsteeme, mida Etherneti puhul kasutati oli thickwire, mis osutus kalliks ja mida on raske käsitleda. Selle arendusena tuli kasutusele koaksiaalkaabel, mis on odavam ning kergemini käsitletav. Praegusel ajal jälgitakse kaabelduses peamiselt standardeid 10BASE-T ja 100BASE-TX, mis mõlemad näevad ette varjestamata keerupaari (UTP) kasutamist
järgneva kaadri liikumise põhjal Koodeki, multimeedia konteineri ja metafaili mõisted. koodek - surub heli ja video multimeedia konteinerisse ja ka pakib need lahti multimeedia konteiner - fail nt avi, kus on nii heli kui ka videopilt metafail - failitüüp, mis võib endas hoida mitmeid erinevaid tüüpi andmeid, nt graafikafailide puhul nii vektor- kui ka rastergraafikat ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht. Meediumid: Koakskaabel, keerdpaar (UTP, STP, CATx), fiiberoptiline kaabel, raadiokanal. koakskaabel - faraday puuriga varjestatud juhe, faraday puuris on elektriväli, mis kaitseb sisemist juhet ja selle voolu vampiiriliides - lõikab koakskaablisse augu, millest läbi võtab “hambaga” voolu. Hiljem hakati kasutama T-otsikut. terminaator - märgib juhtme lõppu, sinna sumbub vool. keerdpaar - ei kiirga palju välja, sest mõlema keerdunud juhtme ümber keerleb vool vastassuunas STP - shielded twisted pair (varjestatud)
heli, teksti ja pildi eraldi). Paneb kokku surutud andmed kokku multimeedia konteinerisse (AVI fail) – saab nt filmi vms. Teisel pool teeb koodek vastupidist ning lähevad andmed mahamängimisele. Metafail on failiformaat, mis suudab endas hoiustada mitut tüüpi andmeid. 12 13. ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht. Meediumid: Koakskaabel, keerdpaar (UTP, STP, CATx), fiiberoptiline kaabel, raadiokanal. Koakskaabel (coaxial cable) – isoleermaterjalist kaabel (vaskvõrk, kaetud musta isoleermaterjaliga), mille sees on vasktraat. Ümbrus kaitseb nõrka signaali, mis sees kulgeb. Keerdpaar (balanseeritud liin) – sisaldab kahte ühesugust keerdus juhet ühes kaablis. Ei kiirga väga infot välja ega võta väliseid häireid vastu. Ühest juhtmest tuleb vool tarbijani ja teisest läheb samatugev vool tagasi. Ümber
Andur edastas signaali iga kalibreerimis-plaadi korral. Tulemusi iseloomustab ka allolev väljavõte. 15 Katsetes kasutatav andur tuvastas praktiliselt kõiki materjale. Raskusi võib tekkida musta või mustadena tunduvate materjalidega. Optoelektrooniliste lähedusandurite-ga on võimalik tuvastada objekte märkimisväärselt kaugemalt kui näiteks induktiiv-või mahtuvusanduriga. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtvad testi küsimused. Järgmisena võeti kasutusele teine, fiiberoptiline lähedusandur, millele samuti näidati erinevatest materjalidest detaile ~20 mm kauguselt. Tulemusi iseloomustab allolev väljavõte. 16 Sooritati katsed leidmaks anduri sisselülitamise ning väljalülitamise piirväärtuseid. Ilmnes, et hüsterees on suurim metallist materjalide puhul. 1.4. Mahtuvusandur Mahtuvusandurid reageerivad ükskõik mis materja-list objekti lähendamisel. Mahtuvusanduri konden-saatori plaadid võimaldavad tunnistada dielektrilisi tingimusi
Del Del M cos sin t sin at H HM cos Asendame β esimesest valemist D D sin at el tan t el tan Cel Cel Tasakaalu asendis moodustab tundliku elemendi peatelg meridiaaniga nurga, mis sõltub püst- ja rõhtmomentide suhtest ja asukoha laiusest, kusjuures laiuse suurenemisega nurk kasvab. Fiiberoptiline güroskoop Fiiberoptilise güroskoobi toimine põhineb Sagnac’i efektil, mille olemus seisneb järgmises: kui aeglaselt pöörlevas suletud kontuuris suunata koherentne signaal samaaegselt liikuma vastassuundades, jõuavad need signaalid algpunkti eri aegadel. Vaatleme signaalide liikumist seisvas suletud kontuuris. Finiš ΔS Start Start finiš
ajal(ruuterid säilitavad kõneaegse seisundi). Ei reserveeri seda teed küll füüiliselt. Kasutatakse enamasti, kui vähe infot tarvis saata(ATM). Igal paketil “silt”(virtuaalse ahela ID), mis määrab järgmise hüppe(hop). 12. Edastusmeedia Edastusvahendid ei pea iga saatja/vastuvõtja paari jaoks täpselt samasugused olema. Edastusmeediat kahte tüüpi – guided ja unguided (juhitav ja juhitamatu siis): * Guided media – lained liiguvad kindlat teed pidi (fiiberoptiline, koaksiaal- ja twisted-pair kaabel) 4 * Unguided media – signaal levib vabalt (wireless LAN, digital satellite channel), raadiolained. Erinevad edastusvõimalused: * Twisted-pair copper wire, TP (keerdpaar vaskkaabel) – kaks isoleeritud vasktraati. Unshielded twisted pair (UTP) cable – peamiselt kasutatakse LAN’ide jaoks. Category 3 –