.. kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega" Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema.
kõrvale asetamisest ning ehitisi õpitakse püstitama ühe monumentaalse tervikuna o XII saj. Lääne-Prantsuse mõjud Peamiseks uuenduseks arhitektooniliste detailide (aknad, kapiteelid jne) kaunistamine skulptuuridega o Lõuna-Prantsuse mõjud Võlvimine Arhitektuuriplastika Suured figuuririkkad portaalid Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik o Köln Risthoone harudel apsiidid tekib trikonhi motiiv o Üleminekustiil u. 1180 1250 Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist · Teravkaar · Roided võlvides · Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt
müstika mõju alla. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Just Skopas esineb teerajajana uue, dünaamilise stiili tekkimisel ja kehaliste ning hingeliste kirgede kujutamisel. Tuntumad osaliselt säilinud tööd on "Tantsiv menaad", "Hermes" Artemisioni samba soklilt ja haavatud sõjamehe pea. Antiikallikad jutustavad veel Skopase teistest arvukatest töödest, millest suur hulk olid figuuririkkad grupid; neist pole aga jälgegi järel. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes", mis leiti väljakaevamistel Olümpias, aga osutus kreeka originaali asemel hilisemaks koopiaks. Siin on kehastatud jumalate saadikut mitte jumaluse või ideaalkujuna, ei austamise ega jumaldamise objektina, vaid kunstnik on tabanud silmapilgu, mil jumalate saadik koos jumalate poolt tema hoolde usaldatud väikese Dionysosega peatub teel nümfide juurde
karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus, ornamentikas ülevoolav rikkalikkus jam itmekesisus, kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: · Delfi vankriajaja eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask · Kapten Artemision korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. · Türannitapjad skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud ,,liiguvad" 9
sarnasuse peene ja sügava karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) – eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus, ornamentikas ülevoolav rikkalikkus ja mitmekesisus, kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: • Delfi vankriajaja – eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask • Kapten Artemision – korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. • Türannitapjad – skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud „liiguvad“
annaabi.ee 
