Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati
Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega
kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, „Fordi“ embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega „Pop“. Hamiltoni kollaž ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE’i teos „Balkonil“, kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise „uue figuratiivsuse“ algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitšiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks,
Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati
Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks,