nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda) SINEKDOHH(metonüümia 1 liik) pars pro toto osa terviku asemel(eesti-hollandi jalkamats kus sõna sõnalt ei mänginud eesti hollandiga vaid väike osa hollandist võistles väikse osa eesti vastu). metafoor ülekandmine. aristotelese järgi on metafoor lühendatud võrdlus.
Enda väitel maalis Miró lihtsalt nii, et võttis pintsli kätte, hakkas mingit kujundit moodustama ja vaatas, mis juhtus. André Breton ütles, et Miró on "kõige sürrim sürrealist". Aastal 1928 olid tema tööd näitusel koos teiste sürrealistidega Pierre galeriis Pariisis, kuigi erandlikult, sest Miró oli tuntud oma gruppidest ja ideoloogiatest eemale hoidmisega. Miró maalid ei kipu õigupoolest ühtegi kategooriasse liigituma: osaliselt on tegu figuratiivse(ehk loomariigi mikroskoopseid eluvorme meenutava), osaliselt abstraktse kunstiga. Aastal 1929 abiellus ta Pilar Juncosaga ning 1930. aastal sündis neile tütar. Kahekümnendate aastate lõpus külastas Miró Hollandit, kus ta sai inspiratsiooni vanade meistrite töödest, mida ta oma enda abstraktses stiilis järele joonistas. Aastatel 1929-1930 hakkas Miród huvitama kollaaz. See viis ta sürrealistlike skulptuuride tegemiseni
vahele. 4. äge ja spontaanne lihtsustav joonistus ning värv mänglevad objekti äratuntavuse piiril 5. joone ja värvitehnika segunevad poeetiliseks abstraktsiooniks 6. eelistati selgeid värve, mis tihti nirisesid vabalt mööda pildipinda 7. kasutati kollektiivset töötamist (neljal käel) KUNSTNIKUD Asger Jorgen (19141973),taanlane, loomingus näitab läbi pingestatud ja figuratiivse joonistuse rahutust ja ägedust. Kasutab enamasti siniseid ja rohelisi toone.Eelistab tormilist, vaba ja peaaegu motiivideta kompositsiooni. Corneille (1922), hollandlane, vaba ja leidlik, eelistab teemasid nagu Madalmaade paigad ja kohad ühtaegu nii koidikul kui hämaruses. Tema teost saab vaadata Uue Kunsti Muuseumi püsiekspositsioonis. 6. INFORMALISM TAUST Tekkis Euroopas 1940.aa paralleelnähtusena abstraktsele ekspressionismile (USA). TUNNUSJOONED 1
oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse. · Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi: 1) nii et- ~ nii mis- e. konsekutiivfraasid: Anna nii, et nahk nuriseb; Jookse, nii et keel vesti peal;
Transavangardismi järgijad taotlevad kunstniku ülimat subjektiisust, kasutades mineviku kunstiloomingut, sellele vihjates või seda töödeldes. Nad taotlevad vaba, figuratiivset või kujutuslikku maali, tagasipöördumist individuaalsete väärtuste ja subjektiivsuse juurde, mis aitab kaasa kunstniku isiklikule loomingulisele õitsengule. Nad tunnevad rõõmu maalimisest ilma piiranguteta ning ilma renessansist võrsunud maalikunsti eitamata. Nad ilmutavad ka erilist huvi figuratiivse ja/või abstraktse ekspressionismi vastu. Transavangardismis loobuti abstraktsionismist ning ülevast utoopiast. Üldiseim teema on erootika, süzeid on laenatud kirjandusest ja mütoloogiast. See uus maalimislaad on esteetiline ja sotsioloogiline nähtus. 1980-ndate aastate alguses toimuvad muutused kogu kunstimaailmas. Pärast kontseptualismi algab uus etapp maalikunstis. 1982. aastal juurdlevad Euroopa ja USA kriitikud Oliva poolt kasutusele võetud termini
Transavangardismi järgijad taotlevad kunstniku ülimat subjektiisust, kasutades mineviku kunstiloomingut, sellele vihjates või seda töödeldes. Nad taotlevad vaba, figuratiivset või kujutuslikku maali, tagasipöördumist individuaalsete väärtuste ja subjektiivsuse juurde, mis aitab kaasa kunstniku isiklikule loomingulisele õitsengule. Nad tunnevad rõõmu maalimisest ilma piiranguteta ning ilma renessansist võrsunud maalikunsti eitamata. Nad ilmutavad ka erilist huvi figuratiivse ja/või abstraktse ekspressionismi vastu. Transavangardismis loobuti abstraktsionismist ning ülevast utoopiast. Üldiseim teema on erootika, süzeid on laenatud kirjandusest ja mütoloogiast. See uus maalimislaad on esteetiline ja sotsioloogiline nähtus. 1980-ndate aastate alguses toimuvad muutused kogu kunstimaailmas. Pärast kontseptualismi algab uus etapp maalikunstis. 1982. aastal juurdlevad Euroopa ja USA kriitikud Oliva poolt
annaabi.ee 
