Realism ja maastikumaali seos Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos. Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid üks lõik lõpmatu suurest loodusetervikust, siis peab kunstnik ise selle lõigu iseseisvaks
Oli traditsiooniline maastikumaal ja portree, popist ja hüper- realismist mõjutatud uut maali, nende segu, aga ka abstraktset geomeetrilist maali. TIIT PÄÄSUKE (1941-.....) sündis Põltsamaal õpetaja peres. Õppis Tallinna 20. keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja seejärel ERKI-s, mille lõpetas maalikunstnikuna 1971.a. Varases loomingus vastandas tehnilise maailma ja looduse (inimene reostab loodust kuid ise on osa loodusest). Harrastas ka figuraalmaali- inimesed on küll gruppides kuid samas igaüks omaette, sest grupi sees puudub igasugune suhtlemine Pääsuke valdab suurepäraselt maali traditsioonilisi võtteid, kuid tunda on popkunsti erksaid värve ja üksikuid rõhutatud kujundeid. N: ,,Poiss viiuliga" Traditsioonilise maalimisviisi segunemist uute elementidega on tunda PEETER MUDISTi (1942-...) loomingus. Sündis Tallinnas kunstniku peres.Õppis Tallinna 1. keskkoolis, TPI-s energeetikat ja ERKI-s, mille lõpetas 1967.a
Oli traditsiooniline maastikumaal ja portree, popist ja hüper- realismist mõjutatud uut maali, nende segu, aga ka abstraktset geomeetrilist maali. TIIT PÄÄSUKE (1941-.....) sündis Põltsamaal õpetaja peres. Õppis Tallinna 20. keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja seejärel ERKI-s, mille lõpetas maalikunstnikuna 1971.a. Varases loomingus vastandas tehnilise maailma ja looduse (inimene reostab loodust kuid ise on osa loodusest). Harrastas ka figuraalmaali- inimesed on küll gruppides kuid samas igaüks omaette, sest grupi sees puudub igasugune suhtlemine Pääsuke valdab suurepäraselt maali traditsioonilisi võtteid, kuid tunda on popkunsti erksaid värve ja üksikuid rõhutatud kujundeid. N: ,,Poiss viiuliga" Traditsioonilise maalimisviisi segunemist uute elementidega on tunda PEETER MUDISTi (1942-...) loomingus. Sündis Tallinnas kunstniku peres.Õppis Tallinna 1. keskkoolis, TPI-s energeetikat ja ERKI-s, mille lõpetas 1967.a
a käed. Kuju on kokku pandud mitmest tükist. Rhodose koolkonda kuulub ka Laokooni grupp – Laokoon ja tema pojad kujutatud, Poseidoni saadetud meremaod tapavad neid, kehad on äärmiselt andekalt väljatöötatud; originaal on marmorist. Pärast Rhodose hävitamist Cassiuse poolt ei saa rääkida enam Kreeka kunstist, samas see ei kadunud, vaid hakkas saatma Rooma kunsti. Maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati hellenistlikul ajastul. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest, ka tragöödiatest. Harrastati ka žanrimaali, milles valitses naturalism. Madalpositsioon – joobunud naine istuli uhmriga, veresoonte naturalistlik kujutamine. Kuldesemed: kõrge tase, iseloomulik, et tähtis pole kallis materjal, vaid selle kunstipärane töötlus. Vahel lisati kirjut emaili, vääriskive ja klaasisulatist värvirikkuse tõstmiseks. Hildesheimi leid – 1868
Rhodose koolkonda kuulub Milose Veenus ehk Melose Aphrodite. Rhodose koolkonda kuulub ka Laokooni grupp Laokoon ja tema pojad kujutatud, Poseidoni saadetud meremaod tapavad neid, kehad on äärmiselt andekalt väljatöötatud; originaal on marmorist. Pärast Rhodose hävitamist Cassiuse poolt ei saa rääkida enam Kreeka kunstist, samas see ei kadunud, vaid hakkas saatma Rooma kunsti. Maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati hellenistlikul ajastul. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest, ka tragöödiatest. Harrastati ka zanrimaali, milles valitses naturalism. Madalpositsioon joobunud naine istuli uhmriga, veresoonte naturalistlik kujutamine. 10. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta vaid on 12 linna liit. Etruskide ehituskunstist annavad kujutluse vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Ehitistes esinev järjekindlalt võlv
mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, samuti freskodest ei ole peaaegu mitte midagi säilinud. Ettekujutuse neist saab rooma koopiate, peamiselt Pompejist leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Lahtine on küsimus, mil määral oskasid antiikmaalijad kujutada siseruumi; maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati tõenäoliselt alles hellenistliku ajastu lõpul. Maastik oli alati tagapõhjaks figuraalsetele kujutistele puhast maastikupilti antiikkunst ei tundnud. Figuraalmaali ainestik on nagu varemgi tihti laenatud mütoloogiast ja eeposest, samuti tragöödiatest. Kuulus maalikunstnik oli Apelles. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Vaasimaalikunst suri välja 3. saj. lõpul. 50 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR)..........................................................4 1
annaabi.ee 
