ärilistel põhjustel- Sieversilt tuleb raha. Maadel sünnib poeg, proua T. sureb. Senat on oma dokumendi Rakvere vabaduse kohta Sieversi eestkostel alla saatnud. Kuid linn ei saa oma õigusi kätte, sest uus võim mõisas (proua poeg) on veel võimukam. Sureb Sievers, Rosemarkile ei voola enam raha, ta tahab abielu lõpetada. Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus
olid omased mitmed ühisjooned. Valgustuse teooriale järgnes praktika. Kogu maailmas mõlkusid meeles kodifitseerimiskavad. Mõned vähesed viidi täide. Eesmärgiks oli viia õigus mõistetavas vormis kodanikuni. Kõige enam vajas õiguslikku valgustust Venemaa. Katariina II (1729-1796) kutsus kokku seadusandva komisjoni 1767.a. ja andis neile Juhendi, mille laskis tõlkida Lääne-Euroopa keeltesse, et näidata, et ta on sama valgustatud, kui selle aja valgustatumad pead. Preisi kuningas Fiedrich II Suur 1793.a. ,,Üldisele Kohtukorrale" ja 1794. a. ,,Üldisele Maaõigusele" Austrias Joseph II (1741-1790) ,,Kodanlik seadustik" 1811. a. Prantsusmaal 1804.a. ,,Code civil" Rootsis 1734. a. Sveriges Rikes Lag (NB! 2008.a. anti Rootsis välja juba 129. parandatud trükk sellest) Kõige rohkem vajasid mõistuse valgust kriminaalõigus. Karmid karistused olid oma aja ära elanud. Hea polistei võttis üle need ülesanded, mida kriminaalõigus oli siiani täitnud tule ja veega. Juba 18
Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 1192). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa Rooma keiser Fiedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste. Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased nõudsid, et need aitaksid vabaneda mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn. 12.aprillil aastal 1204 vallutati Konstantinoopol
w:val="22"/>
annaabi.ee 
