Riigi tähtsaim ülesanne on rahvustunde äratamine ja selle eest hoolitsemine. Fichte oli kuulus ka kõnemehena, peale seda, kui ta pidas Berliinis oma ,,Kõnedes saksa rahvale" (1807-1808) äratas Fichte sakslaste rahvustunnet võitluseks vabaduse eest ja Prantsuse survevalitsuse vastu. Fichte usufilosoofia sõltub tema põhivaateist. Jumal oli talle algul elav, aktiivne, moraalne maailmakord. Selle õpetuse pärast süüdistati Fichtet ateismis. Hiljem näeb Fichte Jumalas absoluutsust, kes on maaima ,,mina", absoluutne mõistus ja puhas tegevus. [1] Olla tähendab tegutseda Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei saa loogiliselt tuletada seaduspära. Fichtet vapustas aga see, et vastupidises suunas kehtib
paremust feodalismi ees ja nende ülesandeks oli kapitalismi sidumine kodaniku ideega, siis sotsialismi puhul oli olukord teine praktikas ei olnud sotsialismi kuskil olemas, seega ei saanud apelleerida ka selle paremusele kapitalismi ees. Jäi üle vaid teoretiseerida. Sellest siis nimetus utoopiline sotsialism. Saksa idealism. Kolmas ja peamine filosoofiline allikas Marxi jaoks oli saksa klassikaline idealism. Nimetada võib veel Fichtet, Herderit, Kanti, Schellingut, kuid need ei ole nii määrava tähtsusega Marxi jaoks. Suur osa saksa idealismist on filosoofia vanas mõttes, st suured ontoloogilised süsteemid oleva kui terviku kohta, kus ühiskond on kõigest üks aspekt ja kindlasti mitte kõige tähtsam, nagu seda oli valgustajatele ja sotsialistidele. Inimühiskond oli nende jaoks arenev nähtus, mis teeb mõtetuks ühiskonna jaotumise valgustajaid järgides õigeteks ja valedeks. Eelnev oli PARATAMATU etapp, aga
See on autarkia eelne situatsioon. Majanduse äärmuslik kapseldumine. - Wilhelm von Humboldt (1767-1835) – alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel kui kultuuri alus. Keel kui religiooni alus. Kristlus saksa kontekstis on midagi muud, kui mujal. Keel determineerib ka rahvuse vaimu. Saksakeelsed alad tuleb poliitiliselt ühendada ja luua suur ja tugev Saksa riik. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. - Karl Marx – kritiseerib Herderit ja Fichtet väites, et rahvus kujuneb välja ajalooprotsessis sotsiaalmajanduslikel põhjustel ning on pidevas muutumises Saksa poliitika 19.-20. sajandil 16. september 2012. a. 12:00 Saksamaa pärast Napoleoni (1814/15-1871) Kaks suurt teemat Saksamaa poliitikas: - Liberalism. Prantsusmaa ja Inglismaa mõjul tung poliitiliste ja majanduslike vabaduste järele. Liberalismist kasvab 19. sajandi teisel poolel välja vasakpoolsus. Jääb saksa kontekstis marginaalseks,
.. aga jah, jumala eest, ma igatsen mõnikord oma armsa kodu järele. Ja nüüd kui Stankevits on linnast ära sõitnud ja Beyerid 73 sõidavad varsti maale... ma mõtlen, et kui õige andestaks talle. Äkki tuled ka mõneks ajaks? BELINSKI: Tulen...? MIHHAIL: Premuhhinosse. Me võiksime koos Fichtet uurida. BELINSKI: Oh, ma teen seal ennast ainult lolliks. MIHHAIL: See pole tähtis, sul oleks vaja ainult ühte puhast särki... võib-olla üks paar kingi... ma maksaksin sulle selle raha kohe praegu tagasi, ainult et hetkel ma... Seepärast ma olen sunnitud sult ilma pikema jututa sularaha küsima viimast korda, rohkem ma ei küsi kunagi.
paremust feodalismi ees ja nende ülesandeks oli kapitalismi sidumine kodaniku ideega, siis sotsialismi puhul oli olukord teine praktikas ei olnud sotsialismi kuskil olemas, seega ei saanud apelleerida ka selle paremusele kapitalismi ees. Jäi üle vaid teoretiseerida. Sellest siis nimetus utoopiline sotsialism. Saksa idealism. Kolmas ja peamine filosoofiline allikas Marxi jaoks oli saksa klassikaline idealism. Nimetada võib veel Fichtet, Herderit, Kanti, Schellingut, kuid need ei ole nii määrava tähtsusega Marxi jaoks. Suur osa saksa idealismist on filosoofia vanas mõttes, st suured ontoloogilised süsteemid oleva kui terviku kohta, kus ühiskond on kõigest üks aspekt ja kindlasti mitte kõige tähtsam, nagu seda oli valgustajatele ja sotsialistidele. Inimühiskond oli nende jaoks arenev nähtus, mis teeb mõtetuks ühiskonna jaotumise valgustajaid järgides õigeteks ja valedeks. Eelnev oli PARATAMATU etapp, aga