Leheanalüüsid, mullaanalüüsid. Lämmastikväetised: Ammooniumnitraat (N=34%) Ammooniumsulfaat (N=21%) Karbamiid (N=46%) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 6-12-24 (N:P:K= 6:5:20) Soovitav on vältida kloori sisaldavaid väetisi. Saab väetada ka lehtede kaudu ja tilkkastmissüsteemi abil. Kastmisväetisena kui ka lehe kaudu väetamiseks sobivad hästi vees lahustuvad kompleksväetised, näiteks Ferticare Hydro 6-14-30, Ferticare Kombi 2 18-11-25- Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi puudus, siis on väikeste koguste tõttu ned kõige lihtsam anda lehe kaudu, kuid kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid
tasemel. Cropcare 0-12-24 on lämmastikuta granuleeritud täisväetis aia rajamiseks ja mitmeaastaste aiakultuuride sügisväetiseks. Tõstab taimede talvekindlust ja haigustele vastupidavust. Kasutatakse ka kevadväetisena madala lämmastikutarbega kultuuridele nagu maasikas, mustikas ja kiviktaimlataimed. 2) veeslahustuvad täisväetised - pulbrilised või vedelväetised, mida kasutatakse taimede kastmisel või lehtede kaudu väetamisel. Kemira väetistest kuuluvad siia Ferticare ja Hortigrow, mis sisaldavad nii põhi- kui mikrotoitaineid taimedele kergesti kättesaadavate ühenditena. Vajadusel saab veeslahustuvaid täisväetisi kombineerida veeslahustuvate täiendväetistega. 3) veeslahustuvad täiendväetised - siia kuuluvad kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, karbamiid - kastmisväetis, karbamiidfosfaat, magneesiumnitraat, monokaaliumfosfaat, magneesiumsulfaat, maasika leheväetis ja Super leheväetis
11 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Väetiste klassifikatsioon 1. Koostise alusel a) orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste paranemise kaudu või rikastavad mulda lämmastikühenditega
· 10 14 leeliselised 11. VÄETISED JA LIIMID, MÜRGID JA TÕRJEVAHENDID Orgaanilised väetised. Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt. Mineraalsed väetised. Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt. Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt. Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt.
Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001) Noores eas puude puhul on efektiivne multsida võraalust turbaga, komposti või sõnnikuga. Raskemal mullal kaevatakse multsimaterjal sügisel mulda, kergema mulla korral mitte. Tänu multsile ei külmu maapind võra all nii tugevasti, niiskus püsib maa sees ja mikrobioloogilised protsessid elavnevad. Soovitatav on kasutada ka leheväetamist. Selleks sobib näiteks Ferticare 14- 11-25. (Jänes, Niiberg 2001) Pärast sagi koristamist on hea väetada fosfor- ja kaaliväetistega, kaevates need mulda. (Jänes, Niiberg 2001). N, P, K lämmastik, fosfor, kaalium on taime põhitoitained, mis mineraalväetises esinevad N, P2O5 ja K2O-na. (Kiislar 1969) Saagi kogumine Kirsside korjamisel oli Eesti NSV ajal kasutada kääre, kuid see oli tarvilik siis, kui transporditi halbadel teedel ja aeglaselt. Hulgimüügi korral tuleb varetga või varteta korjamise küsimus