1 H (henri) sellise kontuuri induktiivsus, milles voolutugevuse muutumise kiirusel 1 A/s indutseeritakse kontuuris eneseinduktsiooni emj suurusega 1 V (dünaamiline määratlus); sellise kontuuri induktiivsus, milles kulgeva voolu tugevusel 1 A tekib läbi kontuuriga ümbritsetud pinna magnetvoog 1 Wb (staatiline määratlus); Transformaator elektrimasin vahelduvvoolu tugevuse ja pinge tõstmiseks ning alandamiseks. Koosneb primaar- ja sekundaarmähistest ning neile ühisest ferromagneetilisest ainest valmistatud südamikust. Primaarmähis keerdude arvuga n1 ühendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab mähises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo läbi mähise poolt ümbritsetud pinna. Sekundaarmähise keerdude arv on n2. Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k =
elektromotoorjõud samas juhis, mida läbib magnetvälja tekitatud vool. Mis on pooli induktsiivsus? Füüsikaline suurus, kus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N * 1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Mis on kondensaatori mahtuvustakistus? Mahhtuvustakistuse puhul voolutugevuse maksimum ennetab pingemaksimumi /2'ndik perioodi võrra 1 1 Rc = = C 2fC Mis on pooli induktiivtakistus?
või gnoom). Sõna kobelt esines juba Agricolal. Lihtainena sai Co esimesena rootsi keemik G. Brandt 1735. a. Koobaltiühendid olid kasutusel juba kaugses minevikus, nt ajajärgus ca 2500 eKr on tuntud sinise koobaltklaasiga kaunistatud kaelaekee (samast ajast on teada kaa koobaltit sisaldavad värvid Egiptusest). Omadused Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C. Koobalt on toatemperatuuril õhus püsiv, rauast passiivsem metal. Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O, leeliste ega karboksüülhapetega, reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega. Co passiveerub konts HNO3 toimel, reageerib HF ja kuningveega. Koobalt · Absorbeerib märgatavalt vesinikku hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt. · Ammoniaagiga moodustab nitriide Co3N ja Co2N
voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga LI 2 Em = 2 EM Magnetvälja energia daulides
https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 8 15 ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel
Menetlustehnika kohtuliku tõendite kogumisel 1. mitmesugused otsimisseadmed · sündmuskoha, ruumi ja paikkonna vaatlusel ning läbiotsimisel kasutatakse otsimiseks mitmesuguseid tehnikavahendeid. Esemete otsimisel sõltub vahendite valik sellest mida otsitakse (nt maetud, pehmesse mööbliesemesse, madratsisse või riideeseme voodri alla peidetud kõvast materjalist eset otsitakse uurija kohvrist võetud torkevarda abil). · kui otsitav ese on ferromagneetilisest materjalist (raud, nikkel, koobalt) ning seda otsitakse rohust, veest, mudast, lumest või tuhast, tuleb kasutada mitmesuguseid metalliotsijaid täiuslikumad neist on väga tundlikud ja reageerivad metallesemele valikuliselt. · raadioisotoopsete aparatuuride (põhineb raadiaktiivsetel ainetel) puhul kasutatakse gammakiirgust ja rakendatakse metallist ning mittemetallist (raha, dokument) esemete peidikute otsimisel
B=LI. Selle valemis esinevat võrdetegurit L nimetatakse juhi induktiivsuseks. Induktiivsuse ühik on 1H (henri): [L]=1H=1V*s/A Juhis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline juhi induktiivsuse ja voolutugevuse muutumiskiirusega juhis. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on vastavalt Lenzi reeglile alati suunatud selliselt, et ta püüab takistada juhti läbiva voolu muutust. Eriti suur on induktiivsus suure keerdude arvugaja ferromagneetilisest materjalist südamikuga mähistel. Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti tekib väga suur elektromotoorjõud voolu väljalülitamisel mähisest, mis põhjustab näiteks elektrisädeme teket lüliti kontaktide vahel. Voolu sisse- ja väljalülitamisel tekkiva elektromotoorjõu väärtus võib suure induktiivsusega mähise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorjõu väärtusest.
seaduse. 4 Juhis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline juhi induktiivsuse ja voolutugevuse muutumiskiirusega juhis. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on vastavalt Lenzi reeglile alati suunatud selliselt, et ta püüab takistada juhti läbiva voolu muutust. Eriti suur on induktiivsus suure keerdude arvuga ja ferromagneetilisest materjalist südamikuga mähistel. Voolu sisselülitamisel mähisesse tekib seal seetõttu väga suur elektromotoorjõud, mis ei lase voolul otsekohe saavutada maksimaalset väärtust U I , R kus U on mähise klemmidele antud pinge ja R mähise keerdude takistus, vaid voolutugevus läheneb pikkamööda nimetatud väärtusele. Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti tekib väga suur elektromotoorjõud voolu
annaabi.ee 
