Diamagneetikutel puudub püsiv magnetmoment, paramagneetikutes on püsiv magnetmoment olemas, kuid see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud. Ferromagneetikutel on olemas tugev ja püsiv ühesuunaline magnetmoment. Ferrimagneetikul on samuti püsiv magnetmoment olemas, kuid momendid on antiparalleelse suunaga, kuid ühes suuna magnetmoment on väiksem kui teine, ehk siis üks suund domineerib. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Mittepolaarsete metallide eritakistus suureneb temperatuuri kasvades. Polaarsete metallide eritakistus ---------------------------------------------
osakesed võtta magnetvälja suunda. Nt alumiinium, volfram, õhk. Ferromagneetik = 103 kuni 104, tugevdab magnetvälja tuhandeid kordi, ühe osakese magnetväli on väga tugev nad mõjutavad üksteist, tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad ehk domeenid, domeeni piires domineerib üks magnetvälja suund, välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad ja magneväli tugevneb, ferromagneetikutel on omadus säilitada oma magnetvälja kord ka ilma välise magnetvälja mõjuta. Nt raud, koobal, nikkel ja nende sulamid. Magneetiliselt kõvad ehk kalgid ferromagneetikud säilitavad magneetumisel seisundi ja muuta saab piisavalt tugeva magnetväljaga. Nt püsimagnetid, kõvaketas, püsimäli. Magneetiliselt pehmetes ferromagneetikutes magnetväli ei säili kui väline magnetväli lakkab. Kasutatakse transformaatori südamikus, elektromagnetites.
omaduse olla ise magnetvälja tekitajaks. Sellistest ainetest valmistatakse püsimagnetid. Ainete omadust nõrgendada või tugevdada magnetvälja võrreldes väljaga vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise läbitavusega µ = B/Bo. See näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon aines B suurem välja magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2. Mille kaudu antakse edasi kehadevaheline magnetiline vastastikmõju? 3. Kuidas teha kindlaks magnetvälja olemasolu ruumi mingis osas? 4. Mis suurus iseloomustab magnetvälja selle mingis punktis? 5. Kuidas on määratletud selle vektoriaalse suuruse moodul ja suund? Heiti Aarna 2008
Üksikute molekulaarsete voolude magnetväljad sel juhul enam ei kompenseeru ja tekib väli B'. Magneetumine lihsamalt on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet magnetiline läbitavus =B/B0 Näitab, mitu korda on magnetvälja tugevus aines suurem kui samadel tingimustel vaakumis. Diamagneetikutel 1 Paramagneetikutel 1 Ferromagneetikutel - on suur, see on aine, mis tahkes olekus välise välja puudumisel võib olla magneetunud. Magneetumus ruumalaühiku summaarne magnetmoment (sellega iseloomustatakse magneetiku magneetumust), tähistatakse J. J=(V) pm/V (V on vaadeldava punkti ümbrusesvõetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, ) pm on üksiku molekuli magnetmoment) 15. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus.
Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn hüstereesisilmus, mille iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon Bs, jääkinduktsioon Br ja koertsitiivjõud Hc. Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit.Nende μ ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 21. Magnetmaterjalid. Magnetiliselt pehmed ja kõvad materjalid, nende omadused ja kasutamine. Tüüpilised ferromagneetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses
magnetmomentide pöördumine välise välja suunda. Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse . Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad (joon 13-9c). Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit Fe3O4. Nende ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused (näiteks ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri (Curie temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 25. Magnetmaterjalid
Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon Bs. Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse . Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüstereesisilmus. Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit FeO. Nende ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused (näiteks ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri (Curie temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 20. Magnetmaterjalid (11.2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses.
Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon Bs. Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse . Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüstereesisilmus. Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit FeO. Nende ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused (näiteks ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri (Curie temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 21. Magnetmaterjalid. Magnetiliselt pehmed ja kõvad materjalid. (11.2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses.
joonisel 13-6. Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüstereesisilmus (joon 13-8). Hüstereesisilmust iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon , jääkinduktsioon ja koertsitiivjõud . Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad (joon 13-9c). Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit . Nende ja on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused (näiteks ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri (Curie temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 30. Magnetmaterjalid. Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses
Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüstereesisilmus (joon 11-7). Hüstereesisilmust iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon Bs, jääkinduktsioon Br ja koertsitiivjõud Hc. Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit Fe3O4. Nende ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. 21. Magnetmaterjalid (11.2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas (joon 11-9a), neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel (joon 11-9b) on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse
annaabi.ee 
