madala legeerivate elementidena Cr, Alja Mo ja Va sisaldavad terased, tulemusena saadakse suur tugevus ning pinnakõvadus) 8.G-malmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist(struktuuriosad ja C%)? Perliitmalm(0,8%), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevuse a väikese plastusega.. ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriiidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed . 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-
· Parendatavad legeerterased - keskmise C-sisaldusega 0,3...0,5% · Nitriiditavad ja nitrotsementiiditavad keskmise (0,3-0,4%) või madala C-sisaldusega (0,1-0,2%). 8)Grafiitmalmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist (struktuuriosad ja C%). · Perliitmalm (C seotud 0,8%; 3,5% vaba C), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. · Ferritmalm (kogu C on vabagrafiidina), mille struktuurkoosneb ferridist ja grafiidist. · Ferriitperliitmalm-(<0.8%), mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9) Kuidas liigitakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistemperatuurist? Tooge piirsulamistemperatuurid. · Kergsulavad metallid ja sulamid sulamistemp ei ületa plii oma - 3270C (Sn, Pb, Hg jt); · Kesksulavad metallid ja sulamid sulamistemp üle3270C, kuid on alla 15390C; · Rasksulavad metallid ja sulamid - sulamistemp ületab raua oma, s.o. 15390C (Cr, Ti jt).
madala legeerivate elementidena Cr, Alja Mo ja Va sisaldavad terased, tulemusena saadakse suur tugevus ning pinnakõvadus) 8.G-malmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist(struktuuriosad ja C%)? Perliitmalm(0,8%), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevuse ja väikese plastusega: ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral
võtab iseloomuliku kuju Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ja malmi suur ränisisaldus. 7.3. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes metalsest põhimassist? Põhimassi %? · Perliitmalm - struktuur koosneb perliidist (F+T) ja grafiidist, väike plastsus, suur tugevus, Cseot=0,8% · Ferriitmalm - väike kõvadus ja tugevus, suurem plastsus, Cseot ca 0% · Ferriitperliitmalm - Cseot<0,8% 7.4. Keemilise koostise (Si- ja Mn-sisaldus) ja jahtumiskiiruse mõju malmide struktuurile · Räni mõju - määrab ära tekkiva malmi struktuuri, st nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri, räni soodustab grafiidi teket, legeeriva elemendina tõstab korrosioonikindlust · Mangaani mõju - viiakse mali väävli sidumiseks ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks.
pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: - Perliitmalm, mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väikese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid - Ferriitmalm, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. - Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul. Malmide saamine ja omadused Grafiidi teket soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. Süsteemis Fe-Si-C toimuvad järgnevad muutused (teatud temperatuurivahemikus): - peritektmuutus (L+F→ A), - eutektmuutus (L→A+G), - eutektoidmuutus (A→F+G) Mida rohkem on Si, seda laiem on eutektmuutuse vahemik.
Metalne põhimass Alaeutektsed - struktuuris Le, T '' Perliitmalm - struktuur ja P koosneb perliidist ja grafiidist. Ferriitmalm - struktuur Eutektsed - struktuuris Le koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriitperliitmalm - struktuur Üleeutektsed - struktuuris Le ja T koosneb nii ferriidist, perliidist kui ka grafiidiosakestest. Malmide saamine ja omadused. Kasutavamate malmiliikide (grafiitmalmide) struktuuris on grafiit, mille tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ning suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka grafiiti.
liikidesse: 1. Perliitmalm (pearlitic cast iron) - mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väikese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid (sellel ei ole tähtsust hallmalmi jaoks, kuna see on igal juhul väikese plastsusega ja habras). 2. Ferriitmalm (ferritic cast iron) - mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis
liikidesse: 1. Perliitmalm, millse struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väiksese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid (sellel ei ole tähtsust hallmalmi jaoks, kuna see on igal juhul väikese plastsusega ja habras) 2. Feriitmalm, mille struktuur koosneb feriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kui suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis