Valmistamine Bittereid valmistatakse maitsetaimede destilleerimise ja leotamise teel. Maitsestamisel kasutatakse apelsinikoort, hiniini, angostuurapuu koort, krootonit, artisokki, pomerantsi, rabarerit, koirohtu, ema- ja koldjuurt, jne. Lisanditena nelki, vanilli, koriandrit, lavendlit, muskaati ja palju muud. Arusaadavalt hoiavad tootjad retsepte kiivalt saladuses. Aromaatsed bitterid Seedimist soodustavad bitterid nt.jäägermeister Amaro Angostura Bitter Becherovka Campari Fernet Branca Riga Black Balsam (Rgas Melnais balzams) Serveerimine Üldiselt serveeritakse bittereid nagu likööregi söögijärgselt ja seedimise soodustamiseks. Võimalusi mitmeid: jahutatuna või toatemperatuuril. Serveeritakse soovitavalt aga pikkade jalgadega koonilistes pitsides. Tänan kuulamast
Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära. Muutjad jaotatakse: a) aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) b) kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) c) aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) d) puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) e) pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane f) erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid g) gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris Mida värskem mahl, seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast).
põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära. Klassikaliselt (ka IBA reeglite järgi) ei tohi kokteil sisaldada üle 7cl alkoholi. Kokteil võib koosneda maksimum 7 komponendist. Muutjad jaotatakse: 1. aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) 2. kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) 3. aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) 4. puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) 5. pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane 6. erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid 7. gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris Mida värskem mahl, seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast).
põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära. Klassikaliselt (ka IBA reeglite järgi) ei tohi kokteil sisaldada üle 7cl alkoholi. Kokteil võib koosneda maksimum 7 komponendist. Muutjad jaotatakse: 1. aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) 2. kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) 3. aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) 4. puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) 5. pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane 6. erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid 7. gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris Mida värskem mahl, seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast).
Bourbon- viski tooraineks on vähemalt 51 % maisi. Tennesse- viskid valmistatakse nagu bourbon- viskidki, kuid filteeritakse läbi vahtrapuust saadud süte. Bitterid on kibedad, rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Maitsestamiseks kasutatakse angeelikat, lagritsat, kalmust, rabarberit, ingverit, kaneelikoort, sidruni- ja pomerantsikoort, aniisiseemneid, kardemoni, muskaati, vaniljet, korirohtu, tammekoort, naistepuna jne. Tuntumad bitterid: Saksa Underberg, Itaalia Fernet Branca, Taani Gammel Dansk, Ungari Zwack Unicum (kõhurohud); Angostura Aromatic Bitters (maitseaine, kasutatakse näiteks kokteili Manhattan valmistamisel), Campari (joogibitter). Brändid ehk laagerdatud veinidestilladid valmistatakse viinamarjaveinist destilleerimise teel. On eri vanuse ja eri kvaliteediga destillaatide segud. Tuntumad bärndid on konjakid ja armanjakid. Konjakid on : • tammevaatides laagerdunud veinidestillaadid
16 CULTURE Cuisine. Czech cuisine is marked by a strong emphasis on meat dishes. Pork is quite common; beef and chicken are also popular. Goose, duck, rabbit and wild game are served. Fish is rare, with the occasional exception of fresh trout and carp, which is served at Christmas. Aside from Slivovitz, Czech beer and wine, Czechs also produce two uniquely Czech liquors, Fernet Stock and Becherovka. Kofola is a non-alcoholic domestic cola soft drink which competes with Coca Cola and Pepsi in popularity. Figure5. Cuisine. Figure6. Czech beer. 17 KASUTATUD ALLIKAD: www.google.com http://www.lonelyplanet.com/czech-republic/prague http://www.tripadvisor.com/Travel-g274707-c1403/Prague:Czech-Republic:Introduction.html http://www.vse
annaabi.ee 
