Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt
katalüsaator ja ained on samas või eri faasis on katalüüs komogeenne küllastunud ja aururõhk koosneb kummagi komponendi aine ja Isokoorseks soojusefektiks (qv) ehk reaktsiooni energiaks või heterogeenne. Biokeemias käsutatavaid orgaamilisi lahusti aururõhkude summast. P=P1 + P2. nim.jääval ruumalal toimuva keemilise reaktsiooni soojus efektsi, katalüsaatoreid nim. fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis ülärõhk võrdub lahuse mis on võrdne reaktsiooni energia muutuda, saaduste ja reaktsioonide kulgu taimedes ja elusorganismides. osarõhuga. Aine osekeste üleminek vedelfaasist aurufaasi oleneb lähteainete siseenergiate vahega. 6.1 Lahused. Dispergeeritud süsteemid
kas katalüsaator ja ained on samas või eri faasis on katalüüs homog Redoksreakts-d on rkts-d, mille käigus muutub elem-de Fe2+ ioonid ühinevad OH- ioonidega: Fe2+ + 2OH = Fe(OH)2, või heterog. Biokm-s kasut-id orgaanilisi katalüsaatoreid nim. oksüd.aste. N: mis ühinedes hapnikuga moodustab rooste. fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad reaktsioonide kulgu Zn+H 2 SO 4 = ZnSO 4 + H 2 Tinaga kontaktis oleva Fe korrosioon kulgeb galvaanielementide taimedes ja elusorganismides. 2KJ +Cl 2 =2 KCl + J 2 tekke tõttu kiiremini kui puhta Fe korrosioon. 6.1 Lahused. Dispergeeritud süsteemid
röntgen kiired ioniseerivad ka väga püsivaid molekule põhjustades kiirguskeemilisi reaktsioone. KATALÜÜS: katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni kuid ei muuda reaktsiooni tasakaaluolekut. Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni
mis peensoolest imenduvad verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus nad lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse. valkude tähtsus organismis: Ainuke lämmastiku saamise allikas organismis. 1) Kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks 2) Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks - Nendeta ei saaks ainevahetusprotsessi toimida. 3) Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. fermentideks – vaja organismi protsessides 4) Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega 5) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise 6) Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiinikoosmõju tulemusena 7) Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin – hemoglobiini tootmiseks on vaja valku 8) Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin 9) Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen
toimet/toksilisust Makromolekulaarsus- valkudel, mille primaarstruktuur on teada, sab Mrarvutada. Kui koostis pole teada, määratakse Mr eksperimentaalselt(mass-spektromeetriga) Valgud on keha peamised ehitusmakterjalid ( lihastes valgu osakaal 80%) Ainevahetus (vitamiinide ja teiste ainete trantsport) Aitavad vere pH säilitada (puhversüsteemid) Vere hüübimist teostab vereplasma valk- fibrinogeen Trantsport hemoglobiin, mis varustab kogu keha hapnikuga Biokatalüsaatoriteks-> fermentideks( ensüümid) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise Funktsioonid: *ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud. * Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide * Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis) * strukturaalne (nahk, kondid) * immuunvastutus
proteiinid koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud e. proteiidide koostisse kuuluvad peale aminohapete veel mitmesugused lämmastikku mittesisaldavad komponendid, nagu fosfor- ja nukleiinhapete jäägid, süsivesikud, rasvad jt. ühendid. Valkude tähtsus: · plastiline tähtsus - nad on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks · valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks elusas koes · suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks · mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse juhtivuse · lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena · hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin · lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin · vere hüübimisel on suur tähtsus vereplasma valgul fibrinogeenil
annaabi.ee 
